3,118 Works

Lokaalanesteetikumide süsteemne toksilisus

Dmitri Stepanov & Juri Karjagin
Süsteemne toksilisus on lokaalanesteetikumide kasutamisega seotud raske, potentsiaalselt letaalne kõrvaltoime. Toksilisuse ärahoidmiseks tuleb kasutada vähem toksilisi ravimeid ja minimaalses efektiivses annuses, manustada neid pideva neuroloogilise ja kardiovaskulaarse jälgimise käigus. Süstimisel tuleb rakendada ultraheli kontrolli ja sagedasti süstla kolbi tagasi tõmmates peab veenduma, et nõel ei paikne veresoones. Kõrvaltoimete tekkimisel peab lokaalanesteetikumi manustamise kohe katkestama, nende ravi on sümptomaatiline. Potentsiaalselt eluohtlike sümptomite ja kliinilise surma tekkimisel tuleb vereringesse manustada rasvemulsiooni, et vähendada anesteetikumi kontsentratsiooni kudedes.

Uriiniinkontinentsus eakatel inimestel

Gennadi Timberg & Mihhail Žarkovski
Uriiniinkontinentsus on eakate inimeste sage probleem, mis halvendab nende elukvaliteeti ja võib tingida sotsiaalse isolatsiooni. Eristatakse mitut inkontinentsuse tüüpi, mille põhjused ja vallandavad tegurid on erinevad. Haige hoolikal uurimisel on võimalik välja selgitada põietalitluse häire tüüp ning rakendada adekvaatset ravi. Tänapäeva ravimetoodikaga on võimalik kõiki uriinipidamatuse tüüpe hoida kontrolli all. Eesti Arst 2003; 82 (3): 202–207

Estland und die Europäische Währungsunion

Matti Raudjärv & Manfred O.E. Hennies
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 19, No 1 (2011)

Neeruasendusravi epidemioloogia Eestis

Aleksander Lõhmus, Asta Auerbach, Eino Sinimäe, Elviira Seppet, Kadri Lilienthal, Külli Kõlvald, Ljubov Piel, Madis Ilmoja, Mai Ots, Margit Muliin, Maris Mandel, Merike Luman & Siiri Mesikepp
Neeruasendusravi (NAR) meetodid, nagu dialüüsravi ja transplantatsioon, on arenenud aastakümneid paralleelselt. Kuigi nii dialüüsi kui neeru transplanteerimise katseid tehti 20. sajandi algusaastatel, toimus esimene edukas neeru- siirdamine Brigham & Women’s haiglas USAs 1954. aastal. 50.–60. aastatel muutus neeruasendusravi, sh transplantatsioon, majanduslikult arenenud maades rutiinseks raviks (1, 2).

Tartu Ülikooli raamatukogule tellitud kipsvalandid Tartu Ülikooli muuseumi kogus

Jaanika Anderson
Nowadays, a large part of the objects related to teaching and research acquired for the University of Tartu in the past couple of centuries are located in the museums of the university. The University of Tartu Museum also preserves the plaster casts ordered in 1805 for decorating the University of Tartu Library. Exhibiting sculptures at the library was far from being a new idea. It is likely that there were libraries at ancient Greek temples,...

Ajalooline ülevaade peremeditsiini õppetooli teadustööst aastatel 1991–2016

Heidi-Ingrid Maaroos
Esmatasandi arstiabi ümberkorraldusteks alustati Tartu Ülikoolis arstide täienduskeskuses 1991. aastal perearstide ümberõppega ning 1992. aastal avati arstiteaduskonnas polikliiniku ja peremeditsiini õppetool iseseisva kliinikuna kõrvuti teiste erialade kliinikutega. Aastal 2016 muudeti arstiteaduskonna struktuuri ning peremeditsiini õppetool kuulub alates 1. jaanuarist 2016 peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi koosseisu. Siinses ülevaates on käsitletud peremeditsiini õppetoolis tehtud teadustööd iseseisva kliiniku perioodil.

Eesti värss

Mihhail Lotman & Maria-Kristiina Lotman

Estonian Writers Online Dictionary

University Of Tartu & Kultuuriteaduste Instituut Kirjanduse Ja Teatriteaduse Osakond

A policy for development of project management. Projektijuhtimise arendamise poliitika

Arvi Kuura
The share of temporary tasks and activities organised through projects and/or programmes is increasing in modern societies and also in businesses, non-profit and public organisations. To manage an increasing load of projects and programmes, the majority of organisations employ more skilled project management professionals and develop their project management capabilities. Against that background, most governments globally have not paid much attention to the development of project management. In other words, the project management capability (or...

Ülevaade tuberkuloosi haigestumise hetkeseisust Eestis

Manfred Danilovits
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tuberkuloosi nakatunud 1/3 maailma rahvastikust, nakatunuist haigestub elu jooksul 5–10%. Piltlikult nakatub maailmas igas sekundis keegi tuberkuloosi ja igal aastal haigestub kogu maailmas tuberkuloosi (TB) üle 8 miljoni inimese. Aastatel 1993–1996 suurenes TB-haigestumus maailmas 13%. Eesti Arst 2005; 84 (1): 42-46

Munandivähihaigestumus Eestis 1970–2004

Helis Pokker, Krista Leppik & Margit Mägi
Munandivähk – noorte meeste peamine pahaloomuline kasvaja – sageneb kogu maailmas. Etioloogia pole selge, ent ravitulemused on arenenud riikides suurepärased. Artiklis on analüüsitud haigestumust ja ajatrende Eestis 35 aasta jooksul. Ajavahemikul alates 1970–1974 kuni 2000–2004 suurenes haigestumus kolm korda. Suurimat kasvu täheldati vanuserühmas 15–29 aastat. Patsientide mediaanvanus oli seminoomi puhul 40 ja mitte-seminoomi puhul 28 aastat. Kuigi munandivähk Eestis sagenes, osutusid haigestumusnäidud tunduvalt väiksemaks kui Põhjamaades. Samal ajal oli Eestis kaugelearenenud kasvajate osakaal suhteliselt suur....

HIV/AIDSi temaatikaga seotud teadmised ja hoiakud Eestis täiskasvanute hulgas

Karmen Lai & Kristi Tarik
HI-viirusega nakatumise plahvatuslik kasv algas 2000. a narkomaanide seas. Vaatamata HIV-nakkuse ennetamisele on viimastel aastatel diagnoositud aastas keskmiselt 600 uut juhtu, millest suurema osa moodustavad mittenarkomaanide nakatumised. Ennetus meetmete tõhustamise ning riigi poolt HIV-positiivsete peale kasutatavate üha kasvavate ravi summade kõrval tuleb vaadata ka viiruse/haiguse problemaatika inimlikku poolt. Artiklis on analüüsitud Eestis elavate täiskasvanute teadmisi ja hoiakuid seoses HIV/AIDSiga, et selgitada välja, kas ühiskonna liikmed on valmis toetama ja aitama HIV-positiivset inimest. Eesti Arst 2007;...

Tartu Ülikooli vana anatoomikum ja farmakoloogiateaduse areng

Lembit Allikmets
Tartu Ülikooli taasasutamisega 1802. aastal avati 5 kateedrit ja üks prosektuur. Nende hul gas üks tähtsamaid teoreetilisi kateedreid oli dieteetika, materia medica (raviainete õpetuse) ning meditsiiniajaloo ja -kirjanduse kateeder. Loengud toimusid vanas ana toomikumis. 1865. aastal nimetati üksus ümber farmakoloogia, dieteetika ja arsti teaduse ajaloo kateedriks, millena ta töötas 20. sajandi alguseni, seega esimesed 100 aastat. Viimased 100 aastat on ta tuntud farmakoloogia kateedri/instituudi nimetuse all. Eesti Arst 2005; 84 (9): 608–616

Tartu Ülikooli arstiõppe akrediteerimine

Kristjan Martin Kasterpalu & Joel Starkopf
Eesti Arst 2015; 94(6):382

Reetina kolesteroolembol – Hollenhorsti naast. Kahe haigusjuhu kirjeldus

Aleks Kree
Hollenhorsti naastu kirjeldati esimest korda 1961. aastal ning see on reetina arterite valendikus olev kollakaskuldne kolesteroolembol, mis väga sageli on asümptomaatiline, kuid võib arteri täielikult sulgeda. Viimasel juhul põhjustab see eri raskusastmega nägemishäireid. Kuna tegu on enamasti süsteemsest ringest lähtunud emboliga, on sel puhul oluline uurida ka patsiendi üldist tervislikku seisundit, eelkõige (kaela) veresooni. Artiklis on esitatud kahe haigusjuhu kirjeldus.Eesti Arst 2014; 93(3):165–167

Registration Year

  • 2016
    2,321
  • 2017
    295
  • 2018
    187
  • 2019
    315

Resource Types

  • Text
    3,114
  • Dataset
    3
  • Collection
    1