2,587 Works

Kroonika. Mai 2017

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2017; 96(6):376

Farmaatsiaterminite lühendid

Toivo Hinrikus, Karin Kogermann, Ott Laius, Signe Leito, Ain Raal, Andres Soosaar, Triin Teppor & Daisy Volmer
Eesti Arst 2017; 96(6):357–363

Kannabinoidiküsimus teaduspõhises kliinilises meditsiinis

Alar Irs
Viimastel aastatel on maailmas ja ka Eestis pakkunud palju kõneainet kannabinoidide meditsiiniline kasutamine. Diskussiooni ulatus on olnud lai: kannabinoidide toime uurimiseks paremate võimaluste loomisest kuni poliitilise kuluaaritööni, kus nähakse meditsiinilise maiguga kanepisuitsetamise legaliseerimist etapina marihuaana olmekasutusse lubamisel. Arutatud on selle üle, kas kannabinoididest oleks abi opioidide ja bensodisasepiinide paljudes riikides levinud liigkasutamise ohjamiseks. Lisaks on nii meil kui ka mujal kõneks majanduslikud aspektid, näiteks meditsiiniliseks kasutamiseks toodetud marihuaana kui tulus ekspordiartikkel (1). Et arutelus sõna...

Hepatoblastoom

Helen Alanurm
Eesti Arst 2017; 96(6):349–350

Parem pool muna kui tühi koor

Raul-Allan Kiivet
Eesti Arst 2017; 96(6):307

Sääreluu pikisuunaline väsimusmurd

Tarvo Sillat & Madis Rahu
Sääreluu stressmurrud on sportlastel suhteliselt sage ülekoormusega kaasnev probleem. Tavaliselt tekib selline murd risti sääreluu pikiteljega. Kirjeldatud haigusjuhu puhul oli tegemist harvemini esineva pikisuunalise stressmurruga, mis võib kliiniliselt olla aladiagnoositud. Röntgeniülesvõtetel võib selline murd mitte esile tulla või jääda kergesti märkamata, mistõttu tuleks kasutada lisaks kas kompuutertomograafilist või magnetresonantstomograafilist uuringut. Viimasega on võimalik visualiseerida ka murrule eelnevaid muutusi (nn stressreaktsiooni) nii luuüdis kui ka periostis ja endostis. Eesti Arst 2017; 96(6):344–348

Otsides nõela heinakuhjast – endometrioosi biomarkerid

Merli Saare, Kristi Anderson, Helle Karro, Andres Salumets & Maire Peters
Endometrioosi diagnoosimiseks puuduvad siiani mitteinvasiivsed ja minimaalselt invasiivsed biomarkerid ning haiguse diagnoos põhineb peamiselt laparoskoopilisel operatsioonil ja endometrioosikollete histoloogilisel uuringul. Kuigi endometrioosi biomarkereid on vereplasmast ja -seerumist, uriinist, menstruaalverest, emakaõõne aspiraadist ja ka endomeetriumi koest aktiivselt otsitud, on leitud markerite usaldusväärsus endometrioosi diagnoosimisel jäänud siiski tagasihoidlikuks. Ülevaates on tehtud kokkuvõte endometrioosi biomarkerite otsingute hetkeseisust ja leitud markerite kasutatavusest kliinilises praktikas.   Eesti Arst 2017; 96(6):335–341

Humaniin – väike peptiid, suured ülesanded? Ülevaateartikkel humaniini-nimelisest peptiidist

Henery Kroon, Mall Eltermaa, Anu Reigo, Inga Karu, Arno Ruusalepp, Joel Starkopf & Sulev Kõks
Aastal 2001 kirjeldati esimest korda humaniini-nimelist peptiidi, mis võib olla esimene nn mitokondriaalne signaalmolekul. Praeguseks on kõnealusel peptiidil kirjeldatud mitmeid positiivseid omadusi: antiapoptootiline toime, tsütoprotektsioon mitmete mehhanismide kaudu. Peptiidi seostatakse vanusega seotud haigustega, näiteks diabeedi ja ateroskleroosiga. Artiklis on tutvustatud humaniini kui peptiidi, millest loodetakse potentsiaalset siirdemeditsiinilist läbimurret. Eesti Arst 2017; 96(6):328–334

Kolmiknärvineuralgiaga patsientide operatsioonijärgse elukvaliteedi muutuse hindamine

Allan Avi, Artur Vetkas, Andres Asser, Mark Braschinsky & Toomas Asser
Taust ja eesmärgid. Kolmiknärvineuralgia on väga tugevat valu põhjustav ja elukvaliteeti halvendav haigus. Uurisime võrdlevalt selle raviks kasutatava mikrovaskulaarse dekompressiooni (MVD) ja kolmiknärvi ganglioni glütserooliblokaadi (GB) tõhusust ning eeldatavat mõju elukvaliteedile. Metoodika. Tegime kõigile MVDga või GBga 2002.–2013. aastal Eestis ravitud kolmiknärvineuralgia patsientidele, kellega õnnestus ühendust saada, ettepaneku vastata kolmele küsimustikule, et saada teavet nende ravieelse ja -järgse enesetunde ning haiguse mõju kohta elule. Tulemused ja järeldused. Kokku saime uuritud ajavahemikul ravitud 127 patsiendist tagasisidet...

TÜ arstiteaduse eriala lõpetajad 2017. aastal

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2017; 96(6):318

120. Saksa arstide päevad Freiburgis

Indrek Oro
Eesti Arst 2017; 96(6):316–317

Eesti Arstide Päevad 2017

Väino Sinisalu
Eesti Arst 2017; 96(6):314–315

Kokkuvõte kliinilisest auditist „Iseseisva statsionaarse õendusabi kvaliteet ja põhjendatus“

Miia-Kersti Sultsmann, Lilia Leppsaar, Kadri Oras, Jelena Leibur, Margit Seppik, Eha Rumberg, Tiina Unukainen & Sirli Joona
Eesti Arst 2017; 96(6):310–313

Heidi-Ingrid Maaroos: teadusega tegelemine annab juurde tervet mõtlemist

Madis Filippov
Eesti Arst 2017; 96(6):308–309

Eestlaste ravimtaimemaastiku muutustest

Renata Sõukand
Eesti Arst 2011; 90(5):254

Pulmonaalhüpertensiooniga haigete diagnoosimine ja jälgimine Eestis Euroopa 2009. aasta ravijuhendi kontekstis

Sigrid Järvekülg, Ly Anton, Eevi Pärsik & Alan Altraja
Pulmanaalhüpertensiooni (PH) iseloomustab vererõhu tõus kopsuringes. Põhjused võivad olla erinevad, sagedamini seotud erinevate südame- ja kopsuhaigustega, kuid on seoseid ka arvukate mittekardiopulmonaalsete haigustega. PH sümptomid kujunevad aeglaselt, sagedamad neist on düspnoe, väsimus, jõuetus, mitteproduktiivne köha, sagedased minestushood, perifeersed tursed jms. Vaevused süvenevad füüsilisel koormusel. Ravimata juhtudel on haiguse prognoos halb. 2009. aastal avaldati Euroopa Kardioloogide Seltsi, Euroopa Kopsuarstide Assotsiatsiooni ning Rahvusvahelise Südame- ja Kopsusiirdamise Seltsi koostöös valminud pulmonaalhüpertensiooni ajakohastatud diagnoosimis- ja ravijuhend (1). Eesti Kardioloogide,...

Uroloogia

Margus Punab
Eesti Arst 2011; 90(5):244

Pulmonoloogia

Alan Altraja
Eesti Arst 2011; 90(5):237–238

Kardioloogia

Mai Blöndal, Märt Elmet, Arno Ruusalepp & Jaan Eha
Eesti Arst 2011; 90(5):231

Uued suukaudsed tromboosivastased ravimid dabigatraan ja rivaroksabaan

Alar Irs & Maia Uusküla
Dabigatraan ja rivaroksabaan on uued antikoagulandid, mille eeliseks parenteraalsete ravimite (madalmolekulaarsed hepariinid, naatriumfondapariinuks) ees on suukaudne manustamine ning K-vitamiini antagonistide ees toime kiire algus, pideva laboratoorse jälgimise vajaduse puudumine ning lihtne annustamine. Ravimid võivad olla eelistatud patsientidel, kellel varfariinravi ohjamine on probleemne. • Uute ravimite puuduseks on ohutusandmete mõõdukas hulk, vähene teave selle kohta, milline on nende kasu ja riski suhe tõsiste kaasuvate haigustega patsientidel ning milline oleks optimaalne annustamine vanuritel, elundipuudulikkustega patsientidel jt. Saavutatud...

Peptilise haavandi kirurgiline ravi Zoege von Manteuffelist kuni tänapäevani Tartus

Ants Peetsalu
Peptilise haavandi (PH) kirurgia Tartus ja üldse Eestis alates esimesest maoresektsioonist kuni magu säilitavate operatsioonideni tänapäeval on läbi teinud kõik arenguetapid, lähtudes oma aja teadmistest ja oskustest. See areng on toimunud ca 115 aasta vältel, kuid mõningase ajalise nihkega võrreldes maailma juhtivate keskustega. Samas on ravitulemused pidevalt paranenud ja on tänapäeval heade, maailmas aktsepteeritavate kirurgilise ravi lähi- ja kaugtulemustega. Kindlasti on seda arengut kuni tänaseni soodustanud järjepidevus ja järjekindlus nii praktilises kui ka teaduslikus suhtumises...

Prooviuuring alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise metoodika hindamiseks Eesti perearstisüsteemis

Iisi Saame, Natalja Gluškova, Karl Viilmann & Ruth Kalda
Taust ja eesmärk. Alkoholi tarvitamisest tingitud tervisehäirete ennetamisel on oluline alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja patsientide nõustamine. Uuringu eesmärgiks oli hinnata alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise iseärasusi ja sobilikkust Eesti perearstisüsteemis, samuti vastavate koolituste ning juhend- ja infomaterjalide vajalikkust. Meetodid. 265 patsiendist uuritavat vanuses 18–64 aastat vastasid Eesti kuues perearstikeskuses AUDITi küsimustele. Lähtudes testi tulemusest, informeeriti või nõustati patsiente. Osalenud 8 perearsti ja 7 pereõe hinnangud teostatud tegevuste kohta koguti küsimustiku ning struktureeritud rühmatöö...

Kas Eestis on tagatud patsiendi ohutus?

Väino Sinisalu
Eesti Arst 2011; 90(5):215

Resource Types

  • Text
    2,587

Publication Year

  • 2017
    81
  • 2016
    247
  • 2015
    242
  • 2014
    210
  • 2013
    294
  • 2012
    275
  • 2011
    89
  • 2010
    109
  • 2009
    148
  • 2008
    174
  • 2007
    125
  • 2006
    132
  • 2005
    137
  • 2004
    119
  • 2003
    151