491,399 Works

Immuunravi ja kiiritusravi – uus efektiivne kombinatsioon

Jaanika Jaal, Marju Kase, Jelizaveta Junninen, Kristi Niinepuu, Marika Saar & Jana Jaal
Ajalooliselt on kiiritusravi peetud vaid lokaalseks kasvajavastaseks ravimeetodiks, mis parandab peamiselt kasvaja paikset kontrolli, vähendades seeläbi kasvaja süsteemset levikut. Nüüdseks on kogutud arvestataval hulgal tõenduspõhist infot, mis näitab, et kiiritusravil on oluline osa ka süsteemse vähivastase immuunaktivatsiooni tekkes. Olemasolevad teadmised viitavad sellele, et immuun- ning kiiritusravi samaaegne kombineerimine võib olla oluline samm edasise raviefektiisuse parandamiseks pahaloomulise kasvajaga haigetel. Võttes arvesse eelkliinilist infot, üksikjuhtude kirjeldusi, retrospektiivseid analüüse ning arvukaid läbiviidud ja käimasolevaid uuringuid, võib väita, et...

Uued ravimid – uued kõrvaltoimed

Jelizaveta Junninen, Marika Saar, Kristi Niinepuu, Jaanika Jaal, Marju Kase & Jana Jaal
Uutel ning tõhusatel kasvajavastastel immuunravimitel (immuunkontrollpunkti inhibiitoritel) on väga erinev toksilisuse profiil võrreldes aastaid kasutuses olnud keemiaravi- ja sihtmärkravimitega. Immuunkontrollpunkti inhibiitorid viivad immuunsüsteemi tasakaalust välja ning see soodustab omakorda autoimmuunsete reaktsioonide teket. Kuigi enamik immuunsusega seotud kõrvaltoimetest on kerged, võivad kuni 13%-l patsientidest tekkida rasked kuni eluohtlikud autoimmuunsed kõrvaltoimed. Seetõttu on oluline teada uute immuunravimite kõrvaltoimeid kõikidel pahaloomulise kasvajaga haigetega kokkupuutuvatel arstidel. Õigeaegse diagnoosimise ja ravi alustamise korral on suurem osa immuunsusega seotud kõrvatoimetest täielikult...

Immuunravi – uus suund onkoloogias

Kristi Niinepuu, Jelizaveta Junninen, Marika Saar, Jaanika Jaal, Marju Kase & Jana Jaal
Kasvaja mikrokeskkonnas ekspresseeritakse mitmeid immuunreaktsioone mõjutavaid molekule ning seda nii immuunsüsteemi kui ka kasvajarakkude endi poolt. Immuunreaktsioone pidurdavate molekulide hulka kuuluvad lisaks tsütokiinidele mitmed kasvufaktorid, ensüümid ning rakkude membraanil ekspresseeritud ligandid, mis seonduvad immuunrakkude pinnal olevate inhibeerivate retseptoritega immuunkontrollpunktis CTLA-4 (ingl cytotoxic T lymphocyte-associated antigen 4) ja PD-1 (ingl programmed celldeath protein 1). Immuunkontrollpunkti inhibiitorite kasutamisel on võimalik kasvaja mikrokeskkonna pidurdavad signaalid blokeerida ning suunata seeläbi immuunsüsteemi rakud kasvajat ründama. Praegu on kolm inhibiitorit (CTLA-4-vastane...

Ülitundlikkusreaktsioonid kemoteraapiale ja desensibiliseeriv ravi

Krista Ress
Järjest suurenev kasvajavastase ravi kasutamine viimaste kümnendite jooksul on suurendanud ka erinevate kõrvaltoimete esinemist. Ülitundlikkusreaktsioonid kemoteraapilistele ravimitele, sh monokloonsetele antikehadele, põhjustavad sageli patsiendi esmavaliku ravi lõpetamise ning sellest omakorda elukvaliteedi halvenemise ja elulemuse kahanemise, sest kasutatavad alternatiivsed ravimid võivad sageli olla vähem efektiivsed, toksilisemad ja/ või kallimad. Tekkivate reaktsioonide mehhanismid ei ole sageli teada, kuid eeldatavasti on kaasatud erinevad ülitundlikkusmehhanismid. Nii IgE vahendatud kui mitte-IgE poolt vahendatud kasvajavastaste ravimite ülitundlikkusreaktsioonide korral on üheks võimaluseks kasutada...

Onkoloogiliste patsientide immuniseerimine

Maria Mikkal & Krista Ress
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on onkoloogiliste haiguste põhjustatud surmad kõikidest surmapõhjustest teisel kohal. Sageli võib selle patsiendirühma vahetuks surmapõhjuseks olla vaktsiiniga välditav infektsioon, mistõttu on väga oluline pöörata tähelepanu onkoloogiliste haigete immuniseerimisele. Nii haigusest endast kui ka selle ravist tingituna võib tekkiv immuunvastus vaktsiinidele olla ebapiisav. Artikli eesmärk on selgitada kasvajavastast ravi saava patsiendi immuniseerimise üldisi põhimõtteid. Eestis ei ole seni sellele patsiendirühmale välja toodud selgeid soovitusi, mistõttu on artiklis tuginetud erinevate riikide immuniseerimisjuhistele ja -soovitustele....

Paraneoplastiline autoimmuunsus

Jaanika Kärner & Kai Kisand
Paraneoplastilist autoimmuunsust on täheldatud peaaegu kõikide kasvajate korral, kuid selle väljendused ning patogenees on väga varieeruvad. Autoimmuunne kahjustus võib tabada eri elundisüsteeme: tuntakse neuroloogilisi, dermatoloogilisi, hematoloogilisi, reumatoloogilisi ja süsteemseid sündroome. Tekkemehhanismidest eristatakse neoplastilisi tsentraalse immuuntolerantsuse häireid, perifeerse immuuntolerantsuse iseärasusi ning antigeenide avaldumishäireid. Paraneoplastilised sündroomid võivad nii eelneda kui ka järgneda kasvaja diagnoosile või koguni viidata veel avastamata kasvaja paikmele. Autoimmuunsed nähud võivad kaduda või taandareneda põhihaiguse ravi järel, kuid mõnedel juhtudel peab kiiresti alustama immuunsupresseerivat...

Flavonoidid, immuunsus ja vähk: katseklaasist kliiniliste uuringuteni

Katrin Sak
Flavonoidid on taimede sünteesitud ained, mille arvukad eksperimentaalsed uuringud on näidanud erinevaid soodsaid toimeid inimese tervisele. Need polüfenoolsed ühendid avaldavad pidurdavat mõju kasvaja tekkele ja arengule, toimides mitmete erinevate molekulaarsete mehhanismide kaudu, seejuures reguleerides ka immuunsüsteemi tööd ja alandades põletikuvastust. Artiklis on antud ülevaade flavonoidide olemusest, mitmekesisusest ja peamistest immunomodulatoorsetest mehhanismidest ning toodud esile kitsaskohad katseklaasi- ja loommudelite tulemuste ülekandmisel inimorganismile. On tõenäoline, et üldsuse kasvav huvi flavonoidide ja flavonoidirikaste toiduproduktide kasutamise vastu koos teadlaskonna...

Immuunsüsteem ja vähk

Jana Jaal
Eesti Arst 2017; 96(5):251

Kroonika. Aprill 2017

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2017; 96(5):304

Pärast ahvi tuli arst

Mart Kadastik
Eesti Arst 2017; 96(4):246–247

Kroonika. Märts 2017

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2017; 96(4):248

2016. aastal Euroopa Liidus müügiloa saanud uued ravimid

Jana Lass
Eesti Arst 2017; 96(4):240–243

Valu. Lasmiditaan – kas uus ravim migreeni hooraviks?

Mark Braschinsky
Eesti Arst 2017; 96(4):239

Gadoliiniumi võimalik ladestumine ajukoes

Reet Otsus
Eesti Arst 2017; 96(4):231–232

Eesti arstide oma ajakiri 95

Väino Sinisalu & Ülla Linnamägi
Eesti Arst 2017; 96(4):187

Mekooniumperitoniit

Gert Mikkal
Kaasasündinud soolestikuanomaaliate uurimisel mängib olulist rolli mekooniumi tavapärase eritumise tundmine ning selle kõrvalekallete uurimine erinevate radioloogiliste meetoditega. Esmassünnitaja, kes pärast raseduse tuvastamiseks sooritatud ultraheli- (UH) uuringut ei olnud Eestis rasedusega jälgimisel olnud, sünnitas enneaegselt lapse. Vastsündinu kõht oli ettevõlvuv, UH-uuringul oli näha kõhuõõnes piirdunud vedelikukogumik, seinapidi väikseid kaltsifikaate. Kõhuõõne röntgenogrammil visualiseerusid kõhuõõnes õhu-vedeliku nivooga vedelikukogum ning kaltsifikaadid. Magnetresonantstomograafiline (MRT) uuring andis täpsema info protsessi ulatuse kohta, mekooniumi ei olnud vedelikukogumikus võimalik tuvastada. Lapsele tehti laparotoomia....

Reisijate vaktsineerimine: olulisus ja põhilised reisivaktsiinid

Marie Kaivo, Ere Raadik, Pilleriin Soodla & Kadri Kõivumägi
Reisimine muutub kogu maailmas üha populaarsemaks. Kuna reisimisel välisriikidesse on suurenenud risk puutuda kokku nakkushaigustega, on konsulteerimine reisimeditsiini spetsialistiga olulisel kohal. Seda teevad aga vähem kui pooled võõrriiki sõitjatest. Artiklis on antud ülevaade patsientide reisieelse nõustamise olulisusest ja peamistest reisivaktsiinidest. Käsitletud on A- ja B-viirushepatiiti, grippi, kõhutüüfust, marutõbe, kollapalavikku, meningokokknakkust. Lühidalt on peatutud ka tulevikusuundadel nagu dengue-, ebola- ja zikaviirusvaktsiinid. Eesti Arst 2017; 96(4):219–226

Mäestikuhaigus

Marja Poots
Seoses seiklusreiside populaarsemaks muutumisega ei ole mäestikuhaigus tänapäeval enam ainuüksi alpinistide probleem, vaid see võib tabada ka n-ö tavalist inimest. Mäestikuhaiguse raskusaste võib varieeruda kergest peavalust ja iiveldusest kuni kopsu- või ajuturseni. Kuna tegemist on potentsiaalselt eluohtliku haigusega, peaks selle tekke võimalusest, sümptomite äratundmisest ja ka võimalikest ravivõtetest teadlik olema iga üle 2500 m kõrgusele reisiv inimene ning eriti matkarühmi mäestikku saatvad reisijuhid. Eesti Arst 2017; 96(4):213–218

Kiirabi poolt migreenina käsitletud peavaluga patsiendid ja nende ravi

Sirli Saar, Siim Rinken, Merli Mändul & Mark Braschinsky
Taust ja eesmärgid. Migreen on sagedasim ja sotsiaal-majanduslikult kulukaim neuroloogiline haigus, mis oluliselt halvendab elukvaliteeti. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade migreeni käsitlusest Eesti kahes suuremas kiirabiasutuses ja võrrelda neid ning kirjeldada kiirabi poolt migreenina käsitletud peavaluga patsiente ja nende ravi. Metoodika. Tegemist on retrospektiivse kohortuuringuga, mille valimi moodustasid ajavahemikul 01.07.–31.12.2014 Tallinna Kiirabi ja Tartu Kiirabi visiitide need haigusjuhud, kus juhtivaks diagnoosiks kiirabikaardil oli migreen. Tulemused. 44% Tartu Kiirabi ja 14% Tallinna Kiirabi alarühmade patsientidest ei...

Kroonilise neeruhaiguse ennetus ja käsitlus

Eeva-Liisa Piibeman
Eesti Arst 2017; 96(4):195–198

Perearstide kvaliteedisüsteemi mõju perearstide ja eriarstide visiitide ning haigla voodipäevade arvule

Eero Merilind, Rauno Salupere, Katrin Västra, Anastassia Kolde & Ruth Kalda
Taust. Eestis rakendus perearstide kvaliteedisüsteem (PKS) 2006. aastal, et soodustada kvaliteetsete teenuste osutamist ja vähendada eriarstiabi vajadust. Eesmärk. Uurida PKSi mõju perearstide (PA) ja eriarstide (EA) visiitide ja haigla voodipäevade arvule. Metoodika. Esimeses uuringus kasutati Eesti Haigekassa andmeid 2006.–2011. aastal kõikide Eestis töötanud PAde kohta. PAd jagati kahte rühma – PKSiga liitunud ja PKSiga mitteliitunud – ning võrreldi PA ja pereõe (PÕ) töökoormust kahes rühmas. Teises uuringus moodustati juhuvalimi alusel kõikidest Eestis töötanud PAdest PKSis...

Arstide päevad Tartus pakuvad uut ja vana

Katrin Rehemaa
Eesti Arst 2017; 96(4):188

Kroonika. Veebruar 2017

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2017; 96(3):184

Resource Types

  • Dataset
    487,643
  • Text
    3,522
  • Collection
    2

Publication Year

  • 2017
    983
  • 2016
    424
  • 2015
    487,773
  • 2014
    267
  • 2013
    338
  • 2012
    390
  • 2011
    90
  • 2009
    154
  • 2008
    174
  • 2007
    135
  • 2006
    139
  • 2005
    149
  • 2004
    125
  • 2003
    157
  • 2002
    62

Data Centers

  • TÜ Loodusmuuseum
    487,454
  • Ajakirjad (http://ojs.utlib.ee)
    2,448
  • Russian Scientific Journals
    923
  • Keeleressursid
    221
  • Qsardb repository
    184
  • Eesti Pank
    142
  • Repositoorium TÜ juures
    15
  • Geoloogilised andmekogud
    8
  • Dissertations and Publications
    2
  • Eesti Maaülikool
    2