556 Works

Morphological Toolset for Estonian

Indrek Hein

Estonian Open Parallel Corpus

Martin Luts

Estonian NER corpus

Sven Laur

Estonian Wordnet (kb69a-LAST)

Heili Orav

Corpus of Estonian newspaper texts

Kadri Muischnek

Corpus of Estonian scientific texts

Kadri Muischnek

Corpus of the Proceedings of Estonian Parliament

Kadri Muischnek

Eesti keele käsiraamat

Kristiina Ross & Mati Erelt
Pakub üldharivaid teadmisi eesti kirjakeele grammatika ja sõnavara ehituse kohta. Esitus on võimalikult lihtne, välditud on tavakasutajale tarbetuid üksikasju. Praktiline abivahend kirjakeele korrektseks kasutamiseks.

Estonian Wordnet (kb71-LAST)

Heili Orav
The atom of a wordnet-type thesaurus is a synonym set (also called a synset), which is a set containing all the synonymous words or multi-word units that express the same concept. All words in a synset belong into the same part of speech. THIS IS THE NEWEST VERSION

Eesti Wordnet (kb73-VIIMANE)

Heili Orav & Kadri Vare
Eesti Wordnetis (versioon 73) on praeguse seisuga (märts 2016) 77 878 mõistet, milles sõnu 106 202, semantilisi suhteid 248 996 ja seoseid Princetoni Wordnetiga (1.5) 112 283. Kõik mõisted on varustatud vähemalt ühe keelesisese suhtega ja vähemalt ühe ILI-suhtega.

Eesti etümoloogiasõnaraamat

Margit Langemets
2012. aastal ilmunud „Eesti etümoloogiasõnaraamatu“ elektrooniline versioon. Sisaldab teavet eesti keele sõnatüvede päritolu ja sõnade omavaheliste päritoluseoste kohta (laenud, omatüved, tehistüved jm). Sisaldab „ÕS 2006“ sõnatüvede etümoloogiaid (v.a võõrsõnatüved).

EKI terminibaaside süsteem

Tõnis Nurk
Terminology Management Software of IEL

Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat

Indrek Hein
Sisaldab 4850 terminit mitmesugustelt hariduse ja kasvatuse aladelt: kasvatus ja areng, alusharidus, põhi- ja keskharidus, kutse- ja kõrgharidus, andragoogika, eripedagoogika jne. Igale eesti terminile on antud inglise, saksa, soome ja vene vaste ning enamasti ka seletus.

e-keelenõu

Tõnis Nurk
Ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest. Portaali peaeesmärgiks on pakkuda lõpptarbijale intuitiivselt lihtsal viisil vastuseid keelealastele küsimustele, nt normingukohasus, vasted teistes keeltes, selgitused, etümoloogia, kasutusinfo jms.

Sünonüümisõnastik

Indrek Hein & Asta Õim
Pakub kirjas ja kõnes kasutatavaid sünonüüme, sealhulgas valiku vanemaid, murdelisi ning kõnekeelseid sõnu või väljendeid, samuti termineid ning kantselei- ja stampkeelendeid.

Ametniku soovitussõnastik

Tiina Paet
Sõnastik kõigile neile, kellel on vaja kirjutada ametliku sisuga kirjakeelset teksti. Sõnastik pakub nõuandeid ja soovitusi, kuidas väljenduda lihtsamalt, selgemalt ja täpsemalt.

Võõrsõnade leksikon

Tiina Paet
2012. aastal raamatuna ilmunud „Võõrsõnade leksikoni“ veebiversioon. Sisaldab 33 000 levinumat võõrsõna, tsitaatsõna, laensõna, lühendit, sententsi ja väljendit. See on ka esimene eestikeelne võõrsõnakogu, mis esitab morfoloogilise info: käänamise ja pööramise ning muuttüübid. Võrreldes varasemate väljaannetega on lisatud on uusi sõnu, uuendatud seletusi ning täpsustatud sõnade etümoloogiat.

Seto sõnastik

Indrek Hein
Esimene seto veebisõnastik sisaldab üle 6000 märksõna, mida saab otsida nii murdekeelse kirjapildi kui ka lihtsustatud ja ilma diakriitiliste märkideta variandi järgi.

Hiiu sõnaraamat

Tiina Laansalu
Sõnastik kuulub Eesti Keele Instituudi väikeste murdesõnastike sarja ja on maailma esimene hiiu keele sõnaraamat. See sisaldab 6300 märksõna ning esitab hiiu keele põhisõnavara ja murdesõnu kõigist Hiiumaa murrakutest. Kuna hiiu keele omapära tuleb esile eeskätt tema häälikulises küljes, siis on sõnastikus näidatud ka üldtuntud sõnade puhul nende hiiupärast hääldust. Samuti on märksõnade juures näitelaused koos viitega kihelkonnale, kust näide on kirja pandud.

Uudiste lugeja Androidis

Meelis Mihkla
Rakendus loeb eesti keeles ette värskeid uudiseid. Kasutajal on võimalik valida kolme sünteeshääle ja erinevate lugemiskiiruste vahel.

Tekstide helindaja ja heliraamatute genereerija

Meelis Mihkla
Teisendab txt- ja html-formaadis tekstid helifailideks ja lisab ePub3 formaadis e-raamatule sünteeskõnes kuulatavad audiofailid. Helindaja ja genereerija Vox Populi koosneb kahest komponendist – tekstide helindajast ja hääldussõnastikust. Nende kahe koostöös ja Eest Keele Instituudi kõnesünteesi kaasates saab kasutaja saadetud tekstifailist sünteeshäälega audiofail.

Eesti murrete sõnaraamat (24.—28. vihik; lõpetis—ninaõrs)

Tiina Laansalu
Eesti murrete sõnaraamat haarab võimalikult kogu murdesõnavara. Sõnu saadab häälikuline ja grammatiline iseloomustus, levik ning selgub sõnade tähendus. Näitelaused toovad esile murdesõnadega seotud tähenduslikke ja grammatilisi nähtusi.

Eesti keele sõnapered - indeks

Indrek Hein & Silvi Vare
Indeks võimaldab teada saada, kas otsitav sõna esineb sõnaperede raamatus ning millis(t)es sõnapere(de)s ja millises plokis ta täpsemalt asub. Otsida on võimalik nii elektroonilise indeksi kaudu päringuaknas kui ka pereliikmete loenditest pdf-formaadis. Vajadusel on võimalik sõna olemasolu kontrollida ka perepeade pdf-loendist.

etTenTen korpus, morfoloogiliselt ühestatud

Kadri Muischnek
etTenTen korpus on internetist alla laetud eestikeelsete veebilehtede korpus. Korpuses on 270 miljonit sõna 686 000 veebilehelt. vt veel http://www2.keeleveeb.ee/dict/corpus/ettenten/about.html Algmaterjal Korpuse tekstid korjas internetist ja teisendas utf-8 kodeeringus teksti kujule Vit Suchomel. Veebirobotiga laeti alla 1 173 702 veebilehte, kusjuures juba olemas olevate lehtede koopiad jäeti kõrvale; kõrvale jäeti ka lehed, mis on esindatud Eesti kirjakeele koondkorpuses. (http://www.cl.ut.ee/korpused/segakorpus/). Kasutati Jan Pomikaleki doktoritöö käigus loodud programme jusText ja onion (code.google.com/p/justext, code.google.com/p/onion)

Eesti-mari sõnaraamat

Sven-Erik Soosaar
Sõnaraamat sisaldab umbes 9800 märksõna. Sõnaraamatu sihtgrupiks on mari keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad marid. Sõnastiku näitelaused ja -fraasid on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele. Kuigi mari keelel on kaks kirjakeelt – niidumari keel ja mäemari keel –, sisaldab sõnaraamat vaid niidumari vasteid, sest enamasti peetakse mari keelest rääkides silmas just niidumari keelt. Sõnaraamat on kättesaadav ainult elektrooniliselt.

Registration Year

  • 2021
    32
  • 2020
    77
  • 2019
    121
  • 2018
    82
  • 2017
    71
  • 2016
    90
  • 2015
    82