3,901 Works

Ärevushäirete diagnostika ja ravi esmatasandi arstiabis

Jakov Šlik
Ärevushäired on üks sagedasemaid terviseprobleeme. Kuni neljandik inimestest kannatab elu jooksul mõne ärevushäire sümptomi all. Ärevushäire äratundmise ja asjakohase ravini jõutakse sageli suure hilinemisega. Õigeaegse sekkumise korral saavutatakse enamikul patsientidest tõenduspõhiste farmakoloogiliste ja psühholoogiliste ravimeetodite abil hea paranemine. Eesti Arst 2002; 81 (10): 645–654

Tartu linna 2 aasta vanuste laste Tartu linna 2 aasta vanuste laste

Gerta Sontak, Heili Sarapuu, Margarita Hapunova, Margus Lember & Ruth Kalda
Laste vaktsineerimine on efektiivne nakkushaigusi ennetav meditsiiniline tegevus, mille kvaliteeti iseloomustavad vaktsineerimist vajavate laste hõlmatus ja vaktsineerimise õigeaegsus. Eestis vaktsineerivad lapsi nii pediaatrid kui ka perearstid ning teiseks eluaastaks vaktsineeritud laste arv ja ajagraafik on ligilähedane sotsiaalministri määruses sätestatule.

Topiramaat – uus krambivastane ravim Ülevaade ja esimesed kogemused Eestis

Ain Pajos, Anneli Beilmann, Sulev Haldre, Tiina Talvik, Triin Parik & Valentin Sander
Topiramaat on uus kolmanda põlvkonna krambivastane ravim, mis on kasutusel alates 1995. aastast. Eestis on selle preparaadi kasutamise kogemus väike, kuid esialgsed kogemused kinnitavad, et see on tõhus ja hästi talutav ravim. Topiramaati kasutatakse epilepsia ravis nii kombinatsioonis teiste antiepileptiliste ravimitega kui ka monoteraapiana.

Ebapopulaarne ettepanek

Katrin Rehemaa
Küsimus, mida arstide liidu liikmed kõige sagedamini esitavad, on järgmine: mida ma sellelt liidult saan. Ja vastus, mida nad kõige rohkem ootavad, kõlaks: arstide liit tagab teile õiglase ja väärika palga. Paraku ei saa täna veel niimoodi vastata, kuid tõesed pole ka suurimate pessimistide sõnad, et arstide liit ei tee tohtrite palkade tõstmiseks midagi.

Projekt “Aterogeensuse staatuse skriinimine Eesti rahvastikul” (ASSER): uudne käsitlusviis südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsioonis

Jaak Kals, Kersti Zilmer, Mihkel Zilmer, Priit Kampus, Rein Teesalu & Tiina Ristimäe
Südame- ja veresoonkonnahaiguste haigestumuse, suremuse ja ravikulude vähendamise võimalust nähakse eelkõige elustiili muutmises ja olemasolevate ravivõimaluste ning preventsiooniprogrammide paremas kasutamises. Artiklis on tutvustatud projekti, mille eesmärk on uudse käsitlusviisi propageerimine ja aterogeensete haiguste patogeneesi, ravi ning preventsioonivõimaluste täpsem selgitamine ning sobivaimate uuringute leidmine varajase aterogeneesi sõeluuringuks. Eesti Arst 2003; 82 (1): 29–34

Püsiv vegetatiivne seisund

Ilmar A. Sulg & Tiina Rekand
Püsiva vegetatiivse seisundi (persistent vegetative state, PVS) problemaatika on haiglale ja omastele eetiliselt raskem ning oma kulukuselt suurem kui ajusurma oma. Selle patofüsioloogia ei ole ka nii selgepiiriline. Näib, et PVS-sündroomis on kesksed kahjustused talamuses kui kognitiivse teabe vahendajas. Nüüdisaegsete diagnostiliste vahendite seas on positron-emissioon-tomograafia (PET) kõige tundlikum nende patoloogiliste muutuste suhtes, mis on eriomased PVSile. Eesti Arst 2003; 82 (1): 45–50

Muudatused ravimite väljakirjutamise korras

Kadi Lambot
1. jaanuaril 2003. a jõustus uus ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise kord ning käibele tulid uued retseptiplangid. Retseptiplanke jaotab tervishoiuteenuse osutajatele tasu eest haigekassa piirkondlik osakond.

Reproduktiivtervise näitajaid Eesti naistel 1992–2001

Helle Karro, Kai Haldre & Mati Rahu
Erinevate uuringute ja statistika andmetel on näha, et 20. sajandi viimasel kümnendil vähenes Eestis abortide arv ja sündimus, sealhulgas teismeliste raseduste arv, ning sagenes rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Suurenes sünnitajate keskmine vanus ja esmassünnitajate vanus. Seksuaalelu alustamine nihkus varasemasse ikka. Järjest rohkem lapsi oli koolis saanud seksuaalharidust. Vähe kasutatakse esmasseksuaalvahekorras usaldusväärset rasestumisvastast meetodit, seksuaalselt aktiivsete inimeste seas on levinud vähetõhusate, nn traditsiooniliste meetodite kasutamine. Eesti Arst 2003; 82 (3): 166–171

Amlocard – uus amlodipiinipreparaat Eestis

Kristin Guthan
Hexal AG Eesti annab teada, et oktoobris 2002 registreeris Eesti Ravimiamet uue kõrgvererõhktõve – ravimi Amlocard. Ravim on apteekides saadaval alates jaanuarist 2003. Toimeaine – amlodipiini sisalduse poolest on toode analoogne Eestis seni müügil olnud preparaadiga Norvasc.

Kopsude difusioonivõime ja spiromeetriliste näitajate muutuste vahelised seosed hingamiselundite erinevate haiguste puhul

Alan Altraja, Jana Kivastik & Peet-Henn Kingisepp
Kopsude difusioonivõime muutused olenevad mitmetest teguritest, sagedamini tekivad nad kopsude alveolaartasandit kahjustavate haigusprotsesside korral. Sellistel juhtudel võimaldab difusioonifunktsiooni uurimine hinnata gaasivahetuse häirete põhjusi varasemas staadiumis ja täpsemalt kui teised funktsionaalsed uuringud. Töös on uuritud kopsude difusioonivõime ja ventilatsioonihäirete omavahelist seost erinevat tüüpi kopsuhaiguste korral. Eesti Arst 2003; 82 (4): 256–260

Eesti Sisearstide Seltsi 11. kongress

Margus Lember
Eesti Sisearstide Selts on jõudnud oma 11. kongressini. Viimane aastakümme on tugevasti muutnud sisemeditsiini erialasid, eeskätt arstide väljaõppe osas ning tervishoiukorralduses. Sisemeditsiini valdkonda kuuluvad erialad on välja töötanud oma residentuurikavad, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele.

Tibio- ja patellofemoraalse osteoartriidi erijooni 34–54aastastel isikutel

Agu Tamm, Ann Tamm, Karin Veske & Ülle Hansen
Osteoartriit (OA), sünonüümina ka osteoartroos, ja tema erinevad aspektid on olnud viimasel aastakümnel intensiivsete uuringute objektiks. Selle tulemusena on ümber hinnatud osteoartriidi käsitlus, samuti on kasutusele võetud uusi diagnoosimise meetodeid ning täpsustatud diagnostilisi kriteeriume (1, 2).

New challenges in heart failure

Christopher Davidson
Heart failure has received much publicity in the last five years. In all western countries, the numbers of patients admitted to hospital with heart failure is rising sharply. There is now widespread agreement about the poor prognosis, which is worse than many forms of cancer (1). Heart failure has also become, rather belatedly, a topic of considerable interest for cardiologists. As well as new drugs available, there are increasingly sophisticated procedures involving biventricular pacing and...

Nikkel – võimas kontaktallergeen

Maigi Eisen & Sirje Kaur
Inimene puutub iga päev kokku nikliga, mis on tugev bioloogiline sensibiliseerija. Niklit sisaldavad kellarihmad, ehted, prilliraamid ja laialt levinud metallist rõivalisandid, mis põhjustavad tundlikel inimestel allergilist kontaktdermatiiti. Nikkel on Eesti rahvastiku hulgas kõige enam levinud kontaktallergeen. Artiklis on käsitletud nikli leidumist, sensibiliseerumise põhjuseid, allergilise kontaktdermatiidi kujunemist ning oksüdatiivse stressi ulatust dermatiidihaigete nahas sõltuvalt nahapõletiku kestusest. Eesti Arst 2003; 82 (2): 485–488

Kokkuhoid meditsiinis ja arsti eetika

Väino Sinisalu
Kõik arenenud riigid, kes on kehtestanud solidaarse ravikindlustussüsteemi, on hädas sellega, et medit- siinile ei jätku küllaldaselt raha. See objektiivne paratamatus on ühelt poolt seotud uute teadmistega haiguste patogeneesist, ravist ja profülaktikast, teiselt poolt areneb meditsiinis kasutatav tehnoloogia – seadmed, aparatuur – ning võetakse kasutusele uusi tõhusaid ravimeid.

Migreeni ja epilepsia komorbiidsus Haigusjuht ja kommentaar

Ain-Elmar Kaasik
60aastane naine kaotas kerge kehalise töö juures lühiajaliselt teadvuse – enda ja juuresolijate arvates ta minestas hetkeks. Patsient tundis end peatselt paremini, kuid ligikaudu tund hiljem kujunes peavalu, millele lisandus iiveldustunne ja ka oksendamine. Koos sellega muutus ta rahutuks ning näis, et ta ei saa kaaslaste kõnest aru.

Mihkel Kask – 100

Astrid Saava
Mihkel Kask oli keerulise elukäiguga väga mitmekülgne Eesti arstiteadlane ja tervisedendaja, kelle sünnist möödub sel aastal 100 aastat.

Haigusregistrite andmekvaliteedi uurimise meetodid

Katrin Lang
Rahvastikul põhinevatesse haigusregistritesse kogutakse epidemioloogilisi andmeid haiguste esinemissageduse kohta. Täiuslik register peaks sisaldama iga registreerimisele kuuluva juhu kohta ühe võimalikult täpse ja täiusliku kirje. Tegelikkuses ilmneb andmekvaliteedis puudujääke. On ülimalt tähtis teada, millised on puudujäägid registriandmete täielikkuses ja täpsuses, kuna neid andmeid kasutatakse laialdaselt kliinilistes ning epidemioloogilistes uurimustes. Eesti Arst 2003; 82 (10): 693–698

Mõistlikkust kortikoidsalvide kasutamisel!

Helgi Silm & Kadri Putnik
Lokaalseid glükokortikoidsalve kasutatakse laialdaselt mitmesuguste nahahaiguste ravis. Artiklis on esitatud sobiva kortikoidi sisaldava ravimpreparaadi valiku ja ravivõimaluste kaasaegsed seisukohad ning kirjeldatud ka võimalikke kõrvalnähte. Eesti Arst 2003; 82 (10): 711–714

Oportunistlikud infektsioonid (I)

Aleksander Adojaan & Marika Masso
Seoses AIDSi epideemia saabumisega Eestisse on vaja osata diagnoosida ja ravida kaasuvaid oportunistlikke infektsioone ning teada nende ravimeetodeid. Ülevaateartikli I osas on antud ülevaade gastrointestinaalsete nähtudega oportunistlikest infektsioonidest ja nende ravist.

Klodronaatpreparaadi kasutamine rinnavähi adjuvantravis

Riina Kütner
Rinnavähki haigestumine näitab kasvutendentsi enamikus arenenud riikides, kuid mitmes neist on õnnestunud viimasel kümnendil vähendada suremust. Täiustunud ravivõimalused mitte üksnes ei pikenda elulemust, vaid ka parandavad elukvaliteeti kaugelearenenud juhtudel. Klodronaadi kasutamine adjuvantravis võimaldab vältida luumetastaaside teket ja parandada üldist elulemust.

LANTUSe (insuliinglargiini) kasutamine diabeedi ravis

Svetlana Matjus
Insuliinglargiin – LANTUS – on insuliini preparaat, millest toimeaine vabaneb aegamööda ning mis tagab raviaine ühtlase kontsentratsiooni organismis 24 tunni jooksul. Preparaati manustatakse süstena üks kord ööpäevas.

Nesiritiid – uus võimalus südamepuudulikkuse ravis

Rein Teesalu & Tiina Ristimäe
Nesiritiid on inimese BNP rekombinantne vorm, mille aminohapete järjestus on samasugune nagu endogeensel BNP-l ja farmakoloogiline toime ei erine endogeensest BNPst. Nesiritiidraviks sobivad kõige paremini niisugused südamepuudulikkusega haiged, kellel on vedeliku ülekoormus ja kõrge tsentraalne vererõhk. Nesiritiid on vastunäidustatud kardiogeense šoki puhul ja haigetel, kelle süstoolne arteriaalne vererõhk on Eesti Arst 2004; 83 (1): 51-53

Veel kord LANTUSe (insuliinglargiini) kasutamisest diabeedi ravis

Svetlana Matjus
Jätkates kõnelust LANTUSe kasutamise üle, pean kõigepealt juhtima lugeja tähelepanu kahetsusväärsele veale minu artiklis (vt. Eesti Arst 2003;12:853–6), mis tekkis ilmselt toimetamise käigus. Lause: „Ravimit ei manustata intravenoosselt ega kasutata koos teiste insuliinipreparaatidega,“ võib jätta mulje, nagu ei tohiks LANTUSt diabeedi ravis kombineerida teiste insuliinipreparaatidega. See ei ole õige nagu teab hästi iga endokrinoloog, kes ravib suhkurtõvehaigeid.

Abielupaaride infertiilsuse tsütogeneetilised põhjused

Jelena Lissitsina, Kadi Varb & Ruth Mikelsaar
Lastetust esineb umbes 15% peredest. Selle põhjused võivad olla nii geneetilised kui mittegeneetilised, esinedes võrdse sagedusega nii mehe- kui naisepoolselt. Oluline tegur lastetuse korral on ka mehe ja naise vanus. Eestis on viljatuse tsütogeneetilisi põhjusi seni vähe uuritud. Töös on selgitatud lastetuse kromosomaalsete põhjuste esinemissagedust, tuginedes 17 infertiilse pere tsütogeneetilise uuringu tulemustele.

Registration Year

  • 2021
    108
  • 2020
    121
  • 2019
    869
  • 2018
    187
  • 2017
    295
  • 2016
    2,321

Resource Types

  • Text
    3,897
  • Dataset
    3
  • Collection
    1