3,660 Works

Südame isheemiatõve riski ennustamine geneetiliste markerite abil

Aet Saar, Toomas Marandi, Maris Alver, Tiia Ainla, Krista Fischer & Jaan Eha
Südame isheemiatõbi on komplekshaigus, mille avaldumises on roll keskkonnal, eluviisil, pärilikkusel ja nende koosmõjudel. Haiguse tekkeriski võimalikult varajane ja täpne hindamine on ennetava ravi määramise nurgakiviks. Kasutusel olevates riskiskoorides ei ole võetud arvesse pärilikkust, kuigi selle osakaalu südame isheemiatõve kujunemisel hinnatakse 40–60%-ni.Uute meetodite jõudmine geneetiliste uuringute paletti on toonud kaasa enam kui 50 südame isheemiatõve avaldumise riskiga soetud geneetilise markeri tuvastamise. Leitud markerite kombineerimine võimaldab koostada polügeense riskiskoori, mis aitab seni klassikalistel riskiteguritel põhinenud riski...

Arst-residentide väljaränne. Mis on kolme aastaga muutunud?

Natalia Jefimova
Eesti Arst 2015; 94(7):399–400

Taastav neuropsühholoogia ja selle areng Eestis

Kadi Epler & Helen Pikkat
Neuropsühholoogiline taastusravi tegeleb ajukahjustusest tingitud kognitiivsete,
emotsionaalsete, käitumuslike ja psühhosotsiaalsete probleemide leevendamisega.
Vaatamata küllaltki lühikesele ajaloole on neuropsühholoogiliste sekkumiste kasulikkus leidnud nüüdseks tõestust nii individuaalsel kui ka riiklikul tasandil. Järjest laiemalt on hakanud levima holistiline rehabilitatsioonimudel, kus patsiendi lähedased ja keskkond on tihedalt kaasatud raviprotsessi. Neuropsühholoogi töö patsiendiga algab põhjalikust hindamisest ja patsiendikesksete eesmärkide seadmisest ning sobivate sekkumiste rakendamise järel on oluline toetada uute oskuste üldistumist. Eestis on tegu suhteliselt noore, kuid kiiresti areneva valdkonnaga....

Tetrasoolium- (MTT) metoodika võimaldab uurida potentsiaalselt aktiivsete ühendite kemosensitiivsust ja -resistentsust

Katrin Sak, Helen Lust & Hele Everaus
3-(4,5-dimetüültiasool-2-üül)-2,5-difenüültetrasooliumbromiidi (MTT) kolorimeetriline analüüs on viimase paari aastakümne jooksul leidnud laialdast rakendust nii sünteetiliste kui ka looduslike ainete ja ekstraktide vähivastaste omaduste skriinimisel, et hinnata uuritavate ühendite võimalikku antiproliferatiivset ja tsütotoksilist toimet. Lühiülevaates on välja toodud metoodika põhiprintsiibid, analüüsitud selle eeliseid ja piiranguid ning kirjeldatud ka potentsiaalseid rakendusvõimalusi.Eesti Arst 2015; 94(8):472–477

Arstiteaduskonna aastapäeva üritused

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2015; 94(8):451

Peavaluekspert: paljud peavaluga patsiendid ei jõua kunagi õige spetsialistini

Karmen Stimmer
Eesti Arst 2015; 94(8):456–458

Keelepära healoomuline lümfoidne hüperplaasia. Haigusjuhu kirjeldus

Maile Keskpaik
Healoomuline lümfoidne hüperplaasia on ebatavaline leid pea- ja kaelapiirkonnas, esinedes kõige sagedamini suuneelus keelepäral. Täpne diagnoos on kliiniliselt oluline, kuna seda leidu võib segamini ajada lümfoomiga. Keelepära lümfoidkoe hüperplaasia etioloogia ei ole selge. Kaebused võivad olla erinevad, kurguvalust tükitunde kuni öiste hingamisraskusteni, mistõttu on selliste kaebustega patsiendil arstivisiidil vajalik suu- ning alaneelu kliiniline läbivaatus. Healoomulise keelepära lümfoidse hüperplaasia ravi on kirurgiline.Eesti Arst 2015; 94(8):490–492

Kardioloogia

Priit Kampus
Eesti Arst 2015; 94(9):564–566

Kuidas arendati välja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi tervishoiukorraldus, meenutas Vello Ilmoja

Väino Sinisalu
Eesti Arst 2015; 94(7):444–445

In memoriam Robert Looga

Kalju Paju
Eesti Arst 2015; 94(7):447

Haistmisümbrisrakkude omadused ja nende terapeutiline potentsiaal

Martin Keba
Kesknärvisüsteemi (KNS) kahjustusele ei järgne tavaliselt intensiivset aksonaalset regeneratsiooni. See on piiratud tänu pidurdavale miljööle, mille tekitavad astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, nende eellasrakud ja mikrogliia. Samuti on KNSi kahjustusele omane glioossete armide teke ja närvikasvufaktorite ebapiisavus (1). Haistmissibul (bulbus olfactorius) on eelnevale erandiks, sest seal on normaalsed ja vigastatud haisteaksonid võimelised regenereeruma ja taastama sünaptilisi kontakte oma sihtmärkrakkudega kogu organismi eluea vältel (2). Seda nähtust seletatakse haistmisümbrisrakkude (HÜR) (ingl olfactory ensheating glial cells) toimena naabruses paiknevatele neuronitele....

Eakate vähielulemus Eestis 2005–2009

Kaire Innos & Tiiu Aareleid
Eesmärk. Uuringu eesmärk oli anda ülevaade 70aastaste ja vanemate isikute vähielulemusest Eestis 2005–2009.Meetodid. Uuringus kasutati Eesti vähiregistri andmeid aastatel 2000–2008 elupuhuselt diagnoositud mao-, käärsoole-, pärasoole-, kopsu-, rinna-, eesnäärme-, neeru- ja kusepõievähi esmasjuhtude kohta. Ühe ja viie aasta suhtelist elulemust (vastavalt 1SE ja 5SE) hinnati kolmes vanuserühmas (70–74, 75–79 ja ≥ 80 aastat) perioodmeetodil. Arvutati tähtsamad andmekvaliteedi näitajad.Tulemused. Suurimat elulemust täheldati eesnäärmevähi korral (1SE 88%, 5SE 70%) ning vähimat kopsuvähi korral (1SE 23%, 5SE 6%). Kõigi...

Neeru- ja maksapuudulikkus ning vähk

Tõnis Metsaots & Jana Jaal
Vähiravis kasutatakse ühtesid kõige toksilisemaid ravivõtteid ning seetõttu käib võimaliku kasuga alati kaasas ka suur risk. Erinevad elundisüsteemide kahjustused, mille esinemise tõenäosus kasvab vanemas eas, toovad mainitud suhte veelgi selgemalt esile, suurendades märgatavalt toksiliste kõrvaltoimete riski. Nii halvenenud neeru kui ka maksafunktsioon komplitseerivad medikamentoosse ravi läbiviimist eakatel pahaloomulise kasvajaga haigetel. Sellele vaatamata on ka sellel vähihaigete rühmal võimalik rakendada efektiivset kasvajavastast ravi. Viimane eeldab põhjalikku ravieelset elundi funktsiooni hinnangut, adekvaatset kaasuvate haiguste ravi ning vajaduse...

Kroonika. Oktoober 2015

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2015; 94(10):630

Meditsiinidoktor Anne Must

Tuuli Ruus
Eesti Arst 2010; 89(1):77

Meditsiinidoktor Kersti Ehrlich

Tuuli Ruus
Eesti Arst 2010; 89(1):76

Meditsiinidoktor Kaur Liivak

Tuuli Ruus
Eesti Arst 2010; 89(1):75

Projekt „Minu esimene publikatsioon“

Helerin Raikerus, Silver Käppa & Liis Truve
Eesti Arst 2015; 94(6):373

Arenguline grafeemi-värvi sünesteesia

Helerin Raikerus
Sünesteesia ehk meeltesidestatuse all mõistetakse neurobioloogilist isepära, mille korral mingi kindel aisting kutsub automaatselt esile mõne kõrvalaistingu eri ajupiirkondade funktsionaalse või anatoomilise hüpersidestatuse tõttu (1). Kindlad tähed või numbrid võivad tunduda värvilisena, värvilised numbrid võivad hõljuda inimese ümber ruumis, erinevad helitoonid võivad esile kutsuda värviaistingu, sõnadel võib olla erinev maitse ja palju muud – tuntakse vähemalt 60 liiki meeltesidestust (2). Meeltesidestatus võib mõjutada inimese elu nii positiivselt kui ka negatiivselt. On arutletud vaimset tervist kaitsva...

Eestlased laias maailmas katastroofiohvreid abistamas

Gert Teder & Argo Parts
Eesti Arst 2015; 94(6):379–380

Lõuna-Eesti Haigla

Ave Abel
Eesti Arst 2015; 94(6):381

Näidake, et me oleme oodatud

Elinor Õunap
Eesti Arst 2015; 94(6):330

Kliinikumi kevadkonverentsil arutati arstiabi kvaliteedi hindamise võimalusi

Väino Sinisalu
Eesti Arst 2015; 94(6):337–338

Rinnavähki haigestumus 15–44aastaste Eesti noorte naiste hulgas ajavahemikul 1980–2009

Kristiina Ojamaa, Marika Tammaru, Marju Kase, Margit Mägi, Tõnu Jõgi & Jana Jaal
Kõige sagedasemaks naiste pahaloomuliseks kasvajaks maailmas on rinnavähk. Samuti on rinnavähk earühmas 15–44 eluaastat kõige sagedasemaks pahaloomuliseks kasvajaks Eestis. Perioodil 1980–2009 on 15–44aastaste naiste haigestumus rinnavähki olnud stabiilne: 21 juhtu 100 000 inimaasta kohta. Rinnavähi riskitegurid selles vanuserühmas erinevad postmenopausaalses eas naiste riskiteguritest. Kuna 15–44aastaste naiste osakaal kõikidest rinnavähki haigestunutest on siiski väike, ei viida selles vanusegrupis läbi skriininguprogramme. Rinnavähi varajaseks avastamiseks on vajalik suurendada naiste teadlikkust rinnavähist ning teadvustada rindade kontrolli vajadust.Eesti Arst 2014;...

Neeruvähki ja kusepõievähki haigestumus 15–44aastaste Eesti inimeste hulgas ajavahemikul 1980–2009

Rille Pihlak, Margit Mägi, Marju Kase, Tõnu Jõgi, Marika Tammaru, Kristiina Ojamaa & Jana Jaal
Töö eesmärk oli analüüsida neeru- ja neeruvaagnavähki ning kusepõievähki haigestumust Eesti 15–44aastastel noortel täiskasvanutel. Neeru- ja neeruvaagnavähi ning kusepõievähi esinemissagedus Eesti noortel on harv: vaid 5% kõikidest Eesti vähiregistris (1980–2009) registreeritud neeru- ja neeruvaagnavähi ning 2% kusepõievähi esmasjuhtudest diagnoositi selle vanuserühma isikutel. Kõikidest Eesti 15–44aastastel isikutel 2005.–2009. aastal diagnoositud soliidtuumoritest moodustasid neeru- ja neeruvaagnavähk ning kusepõievähk meestel vastavalt 7% ja 3% ning naistel vastavalt 2% ja Eesti Arst 2014; 93(7):405–408

Registration Year

  • 2020
    44
  • 2019
    813
  • 2018
    187
  • 2017
    295
  • 2016
    2,321

Resource Types

  • Text
    3,656
  • Dataset
    3
  • Collection
    1