3,803 Works

Hinnang 6- ja 10–12päevase sanatoorse ravi toimele osteoartroosi ning reumatoidartriidi haigetel

Mai Vaht & Reinhold Birkenfeldt
Eestis on pikaaegne kuurortravi traditsioon. Kuurortraviga on saadud häid tulemusi reumaatiliste haiguste ravimisel. Viimasel aastakümnel on 3–4nädalane ravi asendunud peamiselt 6-, harvem 10–12päevase raviga. Uuringus hinnati 6päevase sanatoorse ravi tõhusust Eesti sanatoorsetes raviasutustes osteoartroosi, spondüloosi ja reumatoidartriidi haigetel ning võrreldi seda 10–12päevase ravi tulemustega. Selgus, et kompleksne ravi Eesti sanatoorsetes raviasutustes, sealhulgas 6päevane ravikuur, on hea efektiga osteoartroosi, spondüloosi ja reumatoidartriidi korral, vähendades valu ja parandades liigeste funktsiooni ning haigete elukvaliteeti.

Eosinofiilne gastroenteriit seedetrakti vaevuste ühe põhjusena

Krista Ress & Oivi Uibo
Eosinofiilne gastroenteriit on harva esinev, täpselt teadmata põhjuse ja tekkemehhanismiga, ägenemiste ning remissioonidega kulgev krooniline haigus. Sellele haigusele on iseloomulik seedetrakti erinevate vaevuste ja sümptomite esinemine, eosinofiilsed infiltratsioonid seedetrakti ühes või enamas piirkonnas ning ühes või enamas seinakihis, eosinofiilia muu põhjuse ning seedetraktiväliste eosinofiilsete infiltratsioonide puudumine. Kliiniline leid sõltub eosinofiilse infiltratsiooni paiknemise piirkonnast ja seedetrakti seinakihi kahjustuse sügavusest. Haigus võib esineda kogu seedetrakti ulatuses, kuid kõige sagedamini on kahjustunud magu ja peensool.

Krambid jalgades. Haigusjuht ja kommentaar

Ain-Elmar Kaasik
69aastane naine pöördus arsti poole, kaevates krampe sääremarjades ja labajalgade väikestes lihastes. Kuigi krambid on möödunud mõne minutiga, on püsinud haaratud lihaste hellus veel tunde hiljem. Säärelihaste krambid on tavaliselt esinenud öösel, une ajal, kuid labajala väikeste lihaste krampe on olnud ka päeval, üldjuhul pärast kestvamat seismist või pikemat käimist.

Mumpsi ja punetiste immunoprofülaktika tulemusi

Ants Jõgiste, Jelena Hololejenko, Juta Varjas, Liidia Adamson, Silver Jõks & Sirje Plank
Nakkushaiguste immunoprofülaktika Eestis on olnud edukas: tänu laste kaitsepookimistele on peatatud mitme nakkushaiguse levik. Selle artikliga jätkab Tervisekaitseinspektsioon arstkonna teavitamist nakkushaiguste immunoprofülaktika tulemustest. Statistikaandmete alusel antakse ülevaade mumpsi ja punetiste levikust, immuunsustaustast ja tõrjemeetmetest Eestis. Kuna viimastel aastatel on mumpsi ja punetiste haigestumusnäitajad oluliselt vähenenud, võib lähitulevikus oodata nende haiguste kohaliku epideemiaprotsessi lõppemist.

Toimeainepõhiste piirhindade mõju Eesti Haigekassa ravimihüvitiste eelarvele ja ravimitarbijatele

Andrus Sonnenberg
Enamikus arenenud riikides on probleemiks ravimikulude kiire kasv. Selle põhjuseks on uute ja kallimate ravimite jõudmine turule, ravimite kättesaadavuse paranemine, ambulatoorse ravi osakaalu kasv ning rahvastiku vananemine. Ravimite piirhindade (PH) kehtestamine on üks võimalus kontrollida ravimikulutusi. Eestis kehtestati ravimite PH süsteem 2003. aastast. Esimesed kogemused näitavad, et see on võimaldanud oluliselt vähendada haigekassa kulutusi ravimite kompenseerimiseks. Samal ajal on aga suurenenud patsientide kulutused ravimitele.

Ülevaade unetuse epidemioloogiast

Tuuliki Hion
Unetuse levimuse hindamisel lahknevad tulemused sõltuvalt sellest, kas arvestatakse vaid unehäiretega kaasnevaid sümptomeid või ka sellega kaasneda võivaid päevase tegevuse häireid. Unetus on vastavalt kas üht kolmandikku või 6–10% täiskasvanud elanikkonnast haarav seisund, millel on laialdane komorbiidsus. Unetuse esinemine on riskiks depressiooni ja erinevate kehaliste haiguste kujunemiseks. Elukvaliteet on unetuse puhul halvenenud sõltumatult komorbiidsetest seisunditest. Unetuse varane äratundmine aitab vähendada mitmeid terviseriske.

Depressioon ja sotsiaalne toimimine

Anu Aluoja, Jakov Šlik & Veiko Vasar
Depressiooniga seostub halvem sotsiaalne toimimine. Probleemiks võib olla nii objektiivne igapäevarollidega hakkamasaamine kui ka vähene subjektiivne rahulolu. Töös on analüüsitud Eesti rahvastiku andmete alusel depressioonisümptomite seoseid objektiivse majandusliku toimimise, lähisuhete ja rahuloluga ning selgitatud soolisi erinevusi depressiooni ja toimimise seostes. Töö andmestik on pärit Eesti terviseuuringust 1996–1997. Selgus, et Eestis seostub depressiivsus pigem väiksema jooksva sissetuleku kui vähemapüsivara omamisega. Tugevad seosed ilmnesid depressiivsusel väheste lähisuhete ja mitut eluvaldkonda hõlmava kehva rahuloluga. Mõningaid soolisi erinevusi ilmnes...

Aeroobne töövõime 14–16aastastel neidudel

Kalle Karelson, Toivo Jürimäe & Triin Pomerants
Töö eesmärgiks oli hinnata 14–16aastaste neidude maksimaalse hapnikutarbimise võimet (VO2max) ja töötada saadud andmete põhjal välja vastav hindeskaala praktiliseks kasutamiseks. Uuringus osales 102 tervet neidu erinevatest Tartu koolidest, kelle VO2max taseme näitajad määrati otsesel meetodil liikuval jooksurajal Conconi testi põhjal. Vaatlusaluste neidude VO2max absoluutne näitaja (±SD) oli 2,24 ± 0,45 l min-1 ja suhteline näitaja 39,35 ± 6,92 ml min-1 kg-1. Võrreldes selle töö tulemusi erinevate uuringutulemustega maailmast, võib järeldada, et eesti neidude aeroobse töövõime...

Eesnäärmevähi levikuulatuse määramine magnetresonantstomograafial

Andrei Šamarin, Andres Kotsar, Gennadi Timberg, Jüri Hirmo, Meelis Leht & Vladimir Järv
Eesnäärmevähi sagenemise tõttu pööratakse üha suuremat tähelepanu selle diagnoosimisele ja ravile. Operatiivse ravi planeerimisel on äärmiselt oluline võimalikult täpne teave haiguse levikuulatusest. Tänaseni puudub ühtne tegutsemisjuhend selle saavutamiseks, sest senised meetodid pole staadiumi määramisel olnud piisava täpsusega. Artikli autorid on võrrelnud magnetresonatstomograafilist leidu histopatoloogilise leiu ja operatsiooniandmetega ning leidnud, et kuigi MRT-meetod on veel arendamisjärgus, on siiski tegemist praegusel ajal parima kohapeal kättesaadava prostatakartsinoomi staadiumi määramise viisiga. Eesti Arst 2004; 83 (6): 364–370

Arstkonna ühtsuse võimalikkusest Eesti Vabariigis

Katrin Rehemaa
Maikuu viimasel nädalavahetusel peeti Manilaiul Riida talus mõttetalguid Eesti Perearstide Seltsi (EPS) ja Eesti Arstide Liidu (EAL) ühistegevuse kavandamiseks. EPS ja EAL juhatuse koosolekul jaanuaris Tallinnas leiti, et ühist tegutsemist nõudvaid valdkondi on piisavalt, aega arutlemiseks alati vähe. Siis lepiti kokku korraldada kevadel mõnes pisut vähem tsiviliseeritud kohas põhjalikum ajurünnak.

Toimeainepõhiste piirhindade mõju Eesti Haigekassa ravimihüvitiste eelarvele ja ravimitarbijatele

Andrus Sonnenberg
Eesti Arsti aprillikuu numbris analüüsisin toimeainepõhiste piirhindade mõju Eesti Haigekassa ravimihüvitiste eelarvele ja ravimitarbijatele (1). Järgnevalt vaatlen teise Eestis rakendatud ravimikulu kontrolli meetme – hinnakokkulepete – rakendamisega seotud probleeme. Eesti Arst 2004; 83 (6): 384–387

Lööve nimmepiirkonnas

Ain-Elmar Kaasik
61aastase naise tütar märkas, et ta emal on nimmepiirkonnas ulatuslik nahalööve. Kuivõrd nahamuutus vaevusi ei põhjustanud, ei olnud patsient sellele ise tähelepanu pööranud ega teadnud, millal see tekkis. Siiski ei möödunud nahareaktsioon lähema 2–3 kuu vältel, mistõttu patsient pöördus arsti poole. Küsitlusel meenus talle, et umbes 4 kuud tagasi kannatas ta mitu nädalat kestnud nimmevalu tõttu ja kasutas selle leevendamiseks finalgoonsalvi ning elektrilist soojenduspatja.

Helicobacter pylori infektsioon ja sünnikohordi fenomen

Marje Oona
H. pylori infektsiooni nakatutakse tavaliselt lapsepõlves, väga harva pärast 20. eluaastat. Infektsiooni levimus teatud kindlal ajavahemikul sündinud inimeste hulgas sõltub sellest, milline oli risk nakatuda nende inimeste lapsepõlves. Täiskasvanueas levimus enam oluliselt ei suurene. Igal sünnikohordil on temale iseloomulik H. pylori infektsiooni levimusmäär. Eesti Arst 2004; 83 (7): 458–462

Tervisehäirega töötajad Eesti tööturul

Rein Vöörmann
Artiklis on vaatluse alla võetud Eesti tööturu üks riskirühm – tervisehäirega töötajad – ning püütud analüüsida, kas nende olukord ja tingimused tööturul, aga samuti hinnangud tööalasele tulevikule erinevad millegi poolest tervete töötajate omast. Uurimuse aluseks on 2002. aasta Eesti tööjõu-uuringu andmestik, mis sisaldas muu hulgas ka küsimusteplokki „tervis“. 13 663st 15–64aastasest vastanust väitis 22,7% ehk 3105 inimest, et neil on mõni pikaajaline haigus, puue või vaevus. Empiirilise materjali analüüs lubab väita, et tervisehäirega ja terved...

Kliinilised ravimiuuringud: Eesti arsti võimalus osaleda rahvusvahelises uurimistöös

Ingrid Siigur, Katrin Otsalt & Marko Ölluk
Kliinilised ravimiuuringud on nüüdisajal meditsiini lahutumatu osa. Sellega puutuvad kokku üha sagedamini nii arstid kui ka patsiendid.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine tervishoiuteenuste osutamisel

Kaja Põlluste
Viimase kahe aastakümne jooksul on paljudes riikides hakatud tervishoiuteenuste osutamisel üha enam rakendama kvaliteedijuhtimise põhimõtteid. Tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamisel on oluline arvestada kõigi huvirühmade soove ja vajadusi, lisaks tuleb tervishoiuteenuse osutajal järgida oma igapäevases töös ka erinevaid õigusaktides sätestatud nõudeid.

Isikute vaba liikumise leping Šveitsi ja Euroopa Liidu vahel: arstid ja õed

Udo Adrian
Isikute vaba liikumise leping Šveitsi ja Euroopa Liidu vahel jõustus 1. juunil 2002. a. Alates 1. maist 2004 laieneb see ka Eesti Vabariigi kodanikele. Palgalistel arstidel ja õdedel, erapraksises tegutsevatel arstidel ja arstidel kui teenuste osutajatel, kellel on mõne Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kodakondsus, on õigus töötada Šveitsis. Tegevusalata isikud võivad asuda elama Šveitsi, kui neil on piisavalt raha, et mitte olla koormaks vastuvõtjale riigile.

Kiirabi tööd saaks korraldada paremini

Siiri Suits
Kiirabikulutused suurenevad üha enam, sest uusi arstide ja õdede palgakokkuleppeid peavad järgima ka brigaadipidajad. Hoolimata survest kiirabi eelarvele ning kiirabitöötajate puudusest ei ole sisulisi analüüse ressursside kokkuhoidmiseks seni tehtud ning ainsa lahendusena on nähtud eelarve suurendamist. Riigikontrolli audiitorid analüüsisid kiirabiteenuse korraldust ning pakkusid võimalikke lahendusi kiirabiteenuse säästlikumaks korraldamiseks: brigaadide arvu vähendamine öösiti, õebrigaadide osakaalu suurendamine ning osa brigaadide kaheliikmeliseks muutmine. Nende lahendustega koos peab aga muutuma ka keskkond, milles kiirabiteenust osutatakse (1).

Listeria monocytogenes ’e põhjustatud meningoentsefaliit

Pille Taba, Svetlana Seeman, Tiiu Tomberg & Vivika Adamson
Bakteriaalset meningiiti on maailmas diagnoositud 200 aastat; Listeria monocytogenes’e põhjustatud meningoentsefaliiti kirjeldati esimest korda 1934. aastal ning selle erivormi rombentsefaliiti 1957. aastal. TÜ Kliinikumi neuroanestesioloogia osakonnas diagnoositi 2003. aastal kolm listeeria-meningoentsefaliidi juhtu. L. monocytogenes’e põhjustatud meningoentsefaliit erineb tavapärasest bakteriaalsest meningoentsefaliidist nii kliinilise pildi kui ravi poolest. L. monocytogenes ei ole tundlik tsefalosporiinide suhtes, mistõttu selle tekitaja kahtlusel tuleb juba empiirilise ravi etapis lisada ampitsilliin. Haiguse letaalsus on suur, eriti kui hilinetakse õige antibiootilise raviga. Artiklis...

Raske akne ravi süsteemse retinoidiga (isotretinoinum). Emotsionaalse enesetunde muutumine ravi käigus

Anna Skalkina, Anu Aluoja, Helgi Silm, Heli Raudsepp, Marge Tampere, Terje Kukk & Ülle Kirsimägi
Eesti 26 dermatoveneroloogi 12 keskusest korraldasid 2003/2004. a uuringu “Akne, meeleoluhäired ja Roaccutane ®”, milles osales 116 aknega patsienti, keda raviti isotretioniiniga 24 nädala vältel. Akne põhjustab haigetele palju emotsionaalseid ja psühhosotsiaalseid probleeme. Ainus patogeneetiliselt mõjuv ravim on isotretioniin. Eesti Arst 2004; 83(10): 659-665

Kas investeeringud sotsiaalsetesse väärtustesse on võti Eesti riigi tulevikku? Põhja-Eesti Regionaalhaigla konverents

Väino Sinisalu
PERH korraldas 29. oktoobril 2004 esindusliku konverentsi teemal “Igapäeva probleem – tervishoiu rahastamine”. Konverentsi ajastamist tingis ka praeguse PERHi tuumiku – Mustamäe haigla – esimene tõsisem juubel, 25 aastat Tallinna Kiirabihaigla asutamisest. Nagu väitis PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik, et tahetud üritusega seda sündmust üle tähtsustada: PERHi koosseisu kuuluvad praegu ka palju pikema ja väärikama ajalooga raviasutused. Samas on see näide sellest, kuidas ajalugu kordub: kui 25 aastat tagasi koondati Mustamäe haiglasse mitmed eraldiseisvad raviasutused...

Vaimse stressi meditsiinilised hilistagajärjed

Mare Tekkel
Kõik, mis põhjustab organismis muutusi, tekitab stressi. Stress ei ole haigus, vaid igapäevase elu loomupärane osa. Kroonilise stressi hilistagajärjena võivad aga ilmneda erinevad tervisehäired. Pikaajalise stressi allikad on tihti psüühilised. Pikemat aega pöörati erilist tähelepanu stressi seosele seedeelundite haigustega. Viimastel aastatel on põhitähelepanu koondunud stressi ja vereringeelundite haiguste seose uurimisele ning leitud, et vaimse stressi osa nende haiguste tekkes võib olla ülehinnatud. Eesti Arst 2004; 83 (11): 765–769

Whipple’i tõbi: ülevaade haigusest ja haigusjuht

Leana Sits, Meeli Sirotkina & Riina Salupere
Whipple’i tõbi on harva esinev multisüsteemne bakteriaalne infektsioon, mille tekitajaks on grampositiivne bakter Tropheryma whippelii. Artiklis on antud ülevaade Whipple’i tõvest ning kirjeldatud haigusjuhtu TÜ Kliinikumi sisekliiniku endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakonnas. Eesti Arst 2004; 83 (11): 750–755

Kopsu hiiglaslik ehhinokokiline tsüst

Andrus Arro, Helle-Mai Loit & Natalia Lapidus
Ehhinokokoos (echinococcosis) on tänapäevani oluline tervishoiuprobleem. Haigus esineb endeemiliselt arenenud loomakasvatuspiirkondades kogu maailmas ja seda põhjustab parasiit Echinococcus granulosus, Echinococcus vogeli või Echinococcus multilocularis. Ehhinokokoosi korral tekivad elundites ühe- või mitmekambrilised põistangud ehk tsüstid. Kõige sagedamini paiknevad tsüstid maksas ja/või kopsus. Tsüstid suurenevad pikkamööda ja võivad saavutada 15–20 cm läbimõõdu. Haigus progresseerub väga aeglaselt ja selle diagnoosimine on keeruline. Parimaks on osutunud kirurgiline ravi. Eesti Arst 2004; 83 (12): 839–842

Eesti Arstide Liidu tegevus aastal 2004

Andres Kork
EALi kuulub aruandeperioodi lõpuks 3652 arsti. Liidu tööd juhtis eestseisus koosseisus Diana Ingerainen, Toomas Kariis, Andres Kork, Andres Lehtmets, Peeter Mardna, Margit Närska, Indrek Oro, Vallo Volke. Eestseisus pidas sel aastal 8 koosolekut.

Registration Year

  • 2021
    10
  • 2020
    121
  • 2019
    869
  • 2018
    187
  • 2017
    295
  • 2016
    2,321

Resource Types

  • Text
    3,799
  • Dataset
    3
  • Collection
    1