3,803 Works

Kas investeeringud sotsiaalsetesse väärtustesse on võti Eesti riigi tulevikku? Põhja-Eesti Regionaalhaigla konverents

Väino Sinisalu
PERH korraldas 29. oktoobril 2004 esindusliku konverentsi teemal “Igapäeva probleem – tervishoiu rahastamine”. Konverentsi ajastamist tingis ka praeguse PERHi tuumiku – Mustamäe haigla – esimene tõsisem juubel, 25 aastat Tallinna Kiirabihaigla asutamisest. Nagu väitis PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik, et tahetud üritusega seda sündmust üle tähtsustada: PERHi koosseisu kuuluvad praegu ka palju pikema ja väärikama ajalooga raviasutused. Samas on see näide sellest, kuidas ajalugu kordub: kui 25 aastat tagasi koondati Mustamäe haiglasse mitmed eraldiseisvad raviasutused...

Vaimse stressi meditsiinilised hilistagajärjed

Mare Tekkel
Kõik, mis põhjustab organismis muutusi, tekitab stressi. Stress ei ole haigus, vaid igapäevase elu loomupärane osa. Kroonilise stressi hilistagajärjena võivad aga ilmneda erinevad tervisehäired. Pikaajalise stressi allikad on tihti psüühilised. Pikemat aega pöörati erilist tähelepanu stressi seosele seedeelundite haigustega. Viimastel aastatel on põhitähelepanu koondunud stressi ja vereringeelundite haiguste seose uurimisele ning leitud, et vaimse stressi osa nende haiguste tekkes võib olla ülehinnatud. Eesti Arst 2004; 83 (11): 765–769

Whipple’i tõbi: ülevaade haigusest ja haigusjuht

Leana Sits, Meeli Sirotkina & Riina Salupere
Whipple’i tõbi on harva esinev multisüsteemne bakteriaalne infektsioon, mille tekitajaks on grampositiivne bakter Tropheryma whippelii. Artiklis on antud ülevaade Whipple’i tõvest ning kirjeldatud haigusjuhtu TÜ Kliinikumi sisekliiniku endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakonnas. Eesti Arst 2004; 83 (11): 750–755

Kopsu hiiglaslik ehhinokokiline tsüst

Andrus Arro, Helle-Mai Loit & Natalia Lapidus
Ehhinokokoos (echinococcosis) on tänapäevani oluline tervishoiuprobleem. Haigus esineb endeemiliselt arenenud loomakasvatuspiirkondades kogu maailmas ja seda põhjustab parasiit Echinococcus granulosus, Echinococcus vogeli või Echinococcus multilocularis. Ehhinokokoosi korral tekivad elundites ühe- või mitmekambrilised põistangud ehk tsüstid. Kõige sagedamini paiknevad tsüstid maksas ja/või kopsus. Tsüstid suurenevad pikkamööda ja võivad saavutada 15–20 cm läbimõõdu. Haigus progresseerub väga aeglaselt ja selle diagnoosimine on keeruline. Parimaks on osutunud kirurgiline ravi. Eesti Arst 2004; 83 (12): 839–842

Eesti Arstide Liidu tegevus aastal 2004

Andres Kork
EALi kuulub aruandeperioodi lõpuks 3652 arsti. Liidu tööd juhtis eestseisus koosseisus Diana Ingerainen, Toomas Kariis, Andres Kork, Andres Lehtmets, Peeter Mardna, Margit Närska, Indrek Oro, Vallo Volke. Eestseisus pidas sel aastal 8 koosolekut.

Professor Ernst Raudam – novaator Eesti meditsiinis

Ruth Paimre & Väino Sinisalu
Professor Ernst Raudam (21.04.1915–11.08.1992) on meie nooremale arstide põlvkonnale tuntud vanematelt kolleegidelt kuuldu põhjal, enne 1985. a TÜ lõpetanud arstidele oli ta õpetaja ja eeskuju.

ND:YAG-laser nahaveresoonte patoloogiliste moodustiste ravis

Natalja Zilkina & Sergei Sarap
Artiklis on käsitletud ND:YAG-laseri kasutusvõimalusi nahaveresoonte patoloogiliste moodustiste raviks. Laserid, mis genereerivad rohelist valgust (lainepikkus 532 nm), on konstrueeritud nahaveresoonte patoloogiliste moodustiste raviks. Nn rohelise laseri märklauaks on veres sisalduv oksühemoglobiin. Eestis on küllaltki suur hulk seda ravi vajavaid inimesi: patsiendid angioomidega, teleangiektaasiatega, portveiniplekkidega, tähtneevustega jm. Praktika näitab, et kõrgenergiline pikaimpulsiline kahekordse sagedusega roheline ND:YAG-laser annab häid tulemusi. Dünaamiliselt on jälgitud 181 patsienti, kellele tehti laserprotseduure. Tüsistustest võib esineda turse ja hematoom, mis on välistatav...

Primaarselt kujunenud krooniline igapäevane peavalu

Ain-Elmar Kaasik
23aastasel meditsiinikooli õpilasel tekkis 6. juunil 2002. a pulseeriva laadiga tugev peavalu, mis oli kõige enam väljendunud mõlemas oimupiirkonnas. Peavaluhoog oli progresseeruva iseloomuga: valu saavutas haripunkti 2–3 tunniga ning sellega kaasnes korduv oksendamine. Valu leevendamiseks võetud ravimid (paratsetamool, ibuprofeen) kergendasid olukorda vähe, ilmselt tingitult ka oksendamisest. Siiski suutis ta uinuda ning hommikuks oli suur peavalu möödunud, kuid rõhuva iseloomuga valuaisting otsmikupiirkonnas jäi püsima.

Eesti Arstide Liidu delegatsioon käis külas Taiwani arstidel

Vallo Volke
29. septembrist kuni 5. oktoobrini 2004 külastas EALi delegatsioon Taiwani. Meie delegatsiooni kuulusid Andres Kork, Indrek Oro ja allakirjutanu. Viibisime seal kohalikke rahvusvahelistest suhetest huvitatud arste ühendava organisatsiooni TIMA (Taiwan International Medical All iance) kutsel. Tegemist oli vastukülaskäiguga: TIMA delegatsioon külastas Eestit mõned kuud varem taotlemaks EALi toetust Taiwani soovile saada WHOs vaatlejastaatus. Eesti Arst 2005; 84 (1): 68-69

Eesti tervishoiu kvaliteedistrateegia

Väino Sinisalu
Sotsiaalministeeriumi, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Eesti tervishoiujuhtide kolleegium korraldasid 17. detsembril 2004 Tallinnas seminari arutamaks Eesti tervishoiu kvaliteedistrateegiat. Osalesid spetsialistid Sotsiaalministeeriumist, tervishoiuametist, Tartu Ülikoolist, haigekassast ja suurematest raviasutustest. Eesti Arst 2005; 84 (1): 53-55

Alkoholi ja narkootikumide tarbimisharjumused prognoosivad suitsiidi

Airi Värnik, Danuta Wasserman, Kairi Kõlves, Liina-Mai Tooding & Marika Väli
Uuringus võrreldi suitsidentide joobnustavate ainete tarbimisharjumusi kontrollrühmaga lähtuvalt soost, vanusest ja rahvusest. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti suitsidentide hulgas olid 59,8% alkoholisõltlased ja kuritarvitajad ning 5,3% narkootikumide kuritarvitajad. Suitsidentidel oli oluliselt suurem risk olla alkoholisõltlane ja narkootikumide kuritarvitaja võrreldes kontrollrühmaga. Ainult kolmandik alkoholisõltlastest oli saanud diagnoosi enne uuringu diagnostilist protseduuri, see näitab, et alkoholism on tugevalt aladiagnoositud. Kuigi meestel esines sagedamini alkoholi väärtarvitamist, näitas suitsidentide ja kontrollisikute võrdlus, et nii nais- kui ka meessuitsidentidel oli...

Inimeste rahulolu üldarstiabi teenustega

Kaja Põlluste
Kokkuvõte ettekandest seminaril “Peremeditsiini tulevikuvisioon” 6. jaanuaril 2005. Eesti Arst 2005; 84 (2): 108-110

Skisofreeniahaigete toimetulek ja teenuste vajadus

Anu Rahu, Ene Lausvee & Kelli Teede
Artikli aluseks on A. Rahu ja K. Teede magistritööd sotsiaaltöö erialal (kaitstud 2003. a), milles on käsitletud skisofreeniahaigete toimetulekut ja teenustevajadust nende endi ja lähedaste kogemusele/ arvamusele toetudes, samuti haigusega kaasuva sildistamise mõju igapäevaelule. Oluliseks toimetulekuressursiks on sobiva töö leidmise kõrval suhtlemisvõimaluste, toetavate suhete ja teenuste olemasolu. Suurimaks probleemiks osutus teenuste kohta piisava informatsiooni puudumine ning toetatud töötamise ja elamise teenuste ebapiisav maht. Toimetuleku parandamiseks on vaja vähendada eelarvamuslikku suhtumist psüühikahäirega inimesse nii nende endi,...

Duloksetiin (CYMBALTA) – efektiivne ravim depressiooni emotsionaalsete ja somaatiliste sümptomite raviks

Katrin Lätt
Depressioon on väga sage ja üks peamistest haigestumise ning töövõimetuse põhjustajast maailmas. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel oli 2000. aastal haigestumus depressiooni sagedaim 15 kuni 44 a inimeste haigestumise põhjus. Depressiooni puhul kannatab inimene tavaliselt alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumise ning energia vähenemise all, mis toob kaasa suurenenud väsimuse ja vähenenud aktiivsuse. Eesti Arst 2005; 84 (2): 133-135

Urotraktiinfektsioon lapseeas

Aili Traat, Heli Grünberg & Inga Vainumäe
Kõige sagedasemad infektsioonid lapseeas on äge respiratoorne viirusinfektsioon ja urotraktiinfektsioon (UTI) (1). Spetsiifiliste ilmingute puudumise tõttu on kuseteedeinfektsioon just esimesel eluaastal aladiagnoositud või hilinenult diagnoositud (2). Püelonefriidi diagnoosi ja ravi hilinemine lastel on aga üks neerukoe armistumise riskiteguritest (3). Neerukoe koldeline armistumine võib hiljem, täis- kasvanueas, olla arteriaalse hüpertensiooni, rasedusaegse eklampsia või kroonilise neerupuudulikkuse kujunemise põhjuseks (4). Eesti Arst 2005; 84 (3): 180-186

Maailma Terviseorganisatsiooni leetrite elimineerimise ja kaasasündinud punetiste ennetamise programmi elluviimine Euroopa regioonis ja Eestis

Kuulo Kutsar
Strateegilised eesmärgid 1998. aastal algatas Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni peakorter (WHO/Euro) Euroopa regioonis leetrite elimineerimise ja kaasa-sündinud punetiste ennetamise programmi, mis hõlmab 52 riiki (kaasa arvatud Kesk-Aasia riigid, Iisrael, Türgi ja Venemaa Kaug-Ida) ning ligemale 876 miljonit inimest (1). Programm nägi ette leetriviiruse kohaliku ringluse katkestamise (elimineerimise) 2007. aastaks ja kaasasündinud punetiste sündroomi esinemise vähendamise 1 juhtumini 100 000 elussünni kohta 2010. aastaks kõigis regiooni riikides. Vastav strateegiline plaan töötati välja 2002. a (2). Eesti...

Olukorrast tervishoiutöötajate pädevuse hindmisel

Riina Salupere & Üllar Kaljumäe
Tervishoiutöötajate pädevus on osa tervishoiuteenuse kvaliteedist. 2002. aastal muutus veel nõukogude ajast kehtinud arstide pädevuse hindamise süsteem ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel saadakse arstina töötamise õigus pärast registreerimist Tervishoiuametis. Seadus ei näe ette riiklikku süsteemi tervishoiutöötajate pädevuse perioodiliseks hindamiseks. Eesti Arst 2005; 84 (4): 297-301

HIV-infektsioon Eestis

Kai Zilmer, Tiiu Aug & Valentina Ustina
HIV-infektsiooni diagnostikat Eestis alustati 1987. aastal. Infektsiooni kulu võib jaotada epideemiaeelseks ja epideemiaperioodiks. Kuni 2000. aastani oli Eesti HIV-infektsiooni väikse esinemissagedusega riik. 2000. aastast olukord muutus seoses nakkuse epideemilise levikuga noorte süstivate narkomaanide hulgas. 2005. aastaks on kokku avastatud üle 4500 HIV-positiivse isiku. Nakkus on väljumas narkomaanide ringist, sageneb heteroseksuaalsete nakatumisjuhtude arv, probleemiks on muutunud HIV-positiivsed rasedad. Artiklis on antud ülevaade HIV-infektsiooni levimusest Eestis aastatel 1987–2004 Tallinna Merimetsa Haigla (2001. aastast alates AS Lääne-Tallinna Keskhaigla...

Põhja-Karjalast üleriikliku muutuseni

Aulikki Nissinen & Pekka Puska
Põhja-Karjala projekt sai 1972. aastal Soomes alguse kui riiklik katse- ja näidisprogramm kardiovaskulaarsete haiguste (KVH) vältimiseks. Töötati välja ulatuslik ühiskonnal põhinev tegevusplaan, mis haaras tervishoiuteenuseid, mitteriiklikke organisatsioone (MRO), tööstust, meediat ja riiklikku poliitikat. Analüüs näitas, et elanikkonna riskitegurid muutusid 1970ndatel Põhja-Karjalas oluliselt. Esialgse projekti (1972–1977) ajal saadud kogemusi on kasutatud ulatuslikult Soome tervishoiuprogrammides ja alates 1980ndatest on Soome eri osades saadud analoogilisi positiivseid tulemusi. Nii on suremus südamekoronaartõppe aastatel 1970–1975 vähenenud Põhja-Karjalas 75% ja kogu...

Võimalused südamehaiguste ärahoidmiseks

Rein Teesalu
Kardiovaskulaarsed (KV) haigused on maailmas kõige sagedasem surma põhjus, kusjuures südame isheemiatõbi on selles kurvas edetabelis esimesel ja insult teisel kohal. Praegu sureb KV-haiguste tagajärjel maailmas umbes 15 miljonit inimest aastas (umbes 30% surmajuhtude koguhulgast), aga tulevastel aastakümnenditel prognoositakse nii KV-haigustest tingitud surmajuhtude olulist kasvu kui ka nende haiguste osakaalu suurenemist surmapõhjuste hulgas (1). Arenenud riikidel on KV-haigustega seotud kulutustega hakkamasaamine muutunud keeruliseks majanduslikuks probleemiks. Ameerika Ühendriikides olid KV-haigustega seotud kulutused (sealhulgas tööaja kaotusega seotud...

USA reaktsioon globaalsele AIDSi-kriisile

Aldona Z. Wos
Töötades noore arstina 1980. aastatel AIDSi-patsientidega, ei teadnud ei mina ega mu kolleegid, mis laadi haigusega on tegemist. Me ei teadnud, milliseid ettevaatusabinõusid tarvitusele võtta, puudusid kohased ravivõimalused. 1980ndate lõpul ja 1990ndate algul, kui aina enam inimesi suri HIV/AIDS tagajärjel ja meie, arstid, saime rohkem teadmisi selle haiguse kohta, kasvas ühiskonna teadlikkus nii USAs kui ka teistes riikides. Samas aga Aafrikas ja mujal arengumaades haigust peamiselt ignoreeriti, vaatamata sellele et see levis kui kulutuli.

Jällegi kiirabist

Väino Sinisalu
Kiirabiteenistus Eestis on korraldatud „Eesti kiirabi arengukontseptsiooni 2000–2010 ” alusel. See omakorda lähtub tervishoiuteenuste korraldamise seadusest. Igapäevane elu on esile toonud mitmeid kiirabiteenistuse kitsaskohti: riik ei ole suutnud rahastada kiirabi planeeritud mahus, paiguti täidab kiirabi ülesandeid, mis kuuluvad perearsti kompetentsi, sest suur osa väljakutsetest kuuluvad kergete hulka jne. Eesti Arst 2005; 84 (6): 447-448

Quo vadis, Eesti haiglaravi?

Väino Sinisalu
Selline oli seatud küsimus TÜ Kliinikumi traditsioonilisel kevadkonverentsil, mis toimus 13. mail 2005 Tartus.

Tallinna abilinnapea Diana Ingerainen: perearstisüsteem areneb positiivses suunas

Väino Sinisalu
Hiljaaegu Tallinna abilinnapea ametisse astunud dr Diana Ingerainen, erialalt perearst, on analüüsinud Tallinna perearstisüsteemi olukorda. Avaldame tema vastused peatoimetaja Väino Sinisalu küsimustele. Eesti Arst 2005; 84 (6): 445-446

Rahvusvahelise geriaatrilise hindamise meetodi kohandamine Eestis

Kai Saks & Reet Urban
Toimetulekudefitsiidiga isikutele hoolduse ja edaspidiste toimetulekumeetmete planeerimiseks on vajalik eelnev isiku seisundi täpne hindamine. RAI on rahvusvaheliselt tunnustatud valiidne seisundi hindamise meetod, mille süsteemne kasutamine loob võimalused isiku konkreetsetest vajadustest lähtuvaks hoolduse kavandamiseks, hoolduse kvaliteedi hindamiseks ja ressursside planeerimiseks. Rahvusvahelise hindamismeetodi kasutuselevõtuks on vajalik selle tõlkimine ja riigi kultuurikeskkonnaga kohandamine rahvusvaheliselt aktsepteeritud metoodika kohaselt. Artiklis on käsitletud RAI kohandamist ja juurutamist Eestis. Eesti Arst 2005; 84 (6):408-415

Registration Year

  • 2021
    10
  • 2020
    121
  • 2019
    869
  • 2018
    187
  • 2017
    295
  • 2016
    2,321

Resource Types

  • Text
    3,799
  • Dataset
    3
  • Collection
    1