295 Works

Insuldi käsitlus Eestis: hetkeseis ja suundumused

Janika Kõrv, Katrin Gross-Paju, Sulev Haldre, Helle Jaakmees, Andrus Kreis, Silja Kullamaa, Aive Liigant, Siiri-Merike Lüüs, Pille Taba & Anne Õunapuu
Eesti Haigekassa tellitud insuldiauditi eesmärgiks oli analüüsida Eestis teostatud insuldiravi vastavust insuldi Eesti ravijuhendile, anda hinnang haiguslugude vormistusele ja võrrelda saadud tulemusi eelmise auditeeritud perioodiga (2002–2003). Eesti L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi (ENNS) eksperdid hindasid 400 insuldihaige haiguslugu 17 statsionaarsest raviasutusest ühtse protokolli alusel. Selgus, et ravijuhendit järgiti ja insuldi käsitlus oli parem haiglates, kus patsiente ravivad neuroloogid. Probleemiks oli ebaselgete või valede diagnooside suur osakaal üldvalimis, vajakajäämised tegevuse dokumenteerimisel ning diagnooside vormistamisel....

Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ohutu kasutamine

Alar Irs, Riina Salupere & Väino Sinisalu
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid on laialdaselt kasutatav ravimite rühm. Nad on tõhusad valuvaigistid, samuti palavikku alandava ja põletikuvastase toimega, samas ei ole nende kasutamine mitmesuguste sagedasti ette tulevate kõrvaltoimete tõttu alati ohutu. Sagedamini esinevad seedetrakti- ja kardiovaskulaarkõrvaltoimed. Mittesteroidsed põletikuvastaseid ravimeid tuleb ordineerida kindlatel näidustustel, võimalikult väikestes annustes ja võimalikult lühikese aja jooksul. Regulaarselt tuleb hinnata nende jätkuva väljakirjutamise vajalikkust ja võimalust vähendada ravimi annust. Eesti Arst 2010; 89(6):417−422

Kvaliteet erakorralise meditsiini tulipunktis

Andres Soosaar
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) IV erakorralise meditsiini kevadkonverents toimus sel aastal 30. aprillil Radisson Blu Hotel’i konverentsikeskuses. Huvi selle konverentsi vastu on korraldajate sõnul iga aastaga kasvanud ning seekord osales üritusel juba ligikaudu 350 meedikut Eestimaa eri paigust. Eesti Arst 2010; 89(5):367−368

Eesti 2007. aasta tervisestatistikast

Kuulo Kutsar
Tervise Arengu Instituudi värske statistikakogumik „Tervisestatistika Eestis ja Euroopas 2007” on igati kiiduväärne samm meie väga hõredavõitu tervisestatistika maastikul. Eesti Arst 2010; 89(4):238−240

Eesti esimene spetsialiseeritud gastroenteroloogia osakond Erikal

Heidi-Ingrid Maaroos
Esimene spetsialiseeritud gastroenteroloogia haigla loodi 1967. aastal Tartu linna piiril Erikal, kus see töötas kuni 1972. aasta lõpuni. Haigla oli gastrointestinaalsete haiguste diagnoosimise ja ravi baasiks kogu Eestile, samuti pandi seal alus Tartu Ülikooli gastroenteroloogia-teadusuuringutele. Kasutusele võeti mitmeid tolle aja kohta innovatiivseid seedetraktiga seotud haiguste diagnoosimismeetodeid, eriti malabsorptsiooni uuringud. Haiglast alguse saanud tegevus andis olulise tõuke kogu gastroenteroloogia edasisele arengule Eestis. Eesti Arst 2010; 89(4):274−280

Kroonilise C-hepatiidi haigete viirusevastase ravi tulemused

Vadim Brjalin, Riina Salupere, Tatjana Tallo, Ljudmilla Priimägi & Valentina Tefanova
Uuringu eesmärgiks oli analüüsida kroonilise C-hepatiidi haigeil viirusevastase ravi tõhusust ning uurida viirusevastase ravi efektiivsusele mõjuvaid tegureid. Uuringus osales 83 patsienti (51 meest ja 32 naist) Lääne-Tallinna Keskhaiglast. Selgus, et Chepatiidi viiruse genotüüp ja kogus ning patsiendi vanus ja fibroosi raskusaste maksakoes mõjutavad ravitulemust. Kõige raskemini alluvad ravile 1. genotüübiga patsiendid, tunduvalt paremad viirusevastase ravi tulemused olid 2. ja 3. genotüübiga patsientidel. Viirusevastase ravi ajal esinevate kõrvaltoimete tõttu on 24–48 nädalat kestev ravi väljakutseks nii...

Pandeemilisest gripist, vaktsineerimisest ja arsti vabast valikust

Väino Sinisalu & Matti Maimets
2009. aasta pandeemiline gripp (AH1N1), alanud aprillis-mais USAs Californias ja Mehhikos, levis plahvatuslikult üle maailma. Eesti Arst 2010; 89(2):81−82

Kas riik on, arvestades rahvaarvu, tervishoiuteenuseid ja -töötajaid ning raha, suutnud kujundada optimaalse ja jätkusuutliku haiglavõrgu?

Meelis Peerna, Siiri Suits & Raina Loom
Riigikontroll uuris lõppenud auditis „Haiglavõrgu jätkusuutlikkus“, kuidas on alates praeguse haiglavõrgu tekkimisest muutunud patsientide, arstide ja raha liikumine ning kas kujundatud haiglavõrk on kooskõlas „Eesti haiglavõrgu arengukavaga 2002“ (HVA). Selgus, et haiglavõrgu arengukavas ette nähtud aktiivravi haiglavõrk on liiga suur ning jätkusuutmatu, sest kõigile haiglatele ei jätku tulevikus patsiente, kvalifitseeritud arste ega raha haiglate korrastamiseks. Eesti Arst 2010; 89(2):139−147

Asjatud visiidid arstile?

Väino Sinisalu
Eesti Arst 2011; 90(6):262

Maris Jesse: Tervisepoliitika eesmärgid peavad olema pikaajalised ja tegevus nende saavutamiseks järjepidev

Siim Nahkur
Eesti Arst 2011; 90(5):210–212

Elundidoonorlus ja -siirdamine Eestis

Virge Pall & Mart Einasto
Eesti Arst 2011; 90(5):213–214

Prooviuuring alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise metoodika hindamiseks Eesti perearstisüsteemis

Iisi Saame, Natalja Gluškova, Karl Viilmann & Ruth Kalda
Taust ja eesmärk. Alkoholi tarvitamisest tingitud tervisehäirete ennetamisel on oluline alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja patsientide nõustamine. Uuringu eesmärgiks oli hinnata alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise iseärasusi ja sobilikkust Eesti perearstisüsteemis, samuti vastavate koolituste ning juhend- ja infomaterjalide vajalikkust. Meetodid. 265 patsiendist uuritavat vanuses 18–64 aastat vastasid Eesti kuues perearstikeskuses AUDITi küsimustele. Lähtudes testi tulemusest, informeeriti või nõustati patsiente. Osalenud 8 perearsti ja 7 pereõe hinnangud teostatud tegevuste kohta koguti küsimustiku ning struktureeritud rühmatöö...

Peptilise haavandi kirurgiline ravi Zoege von Manteuffelist kuni tänapäevani Tartus

Ants Peetsalu
Peptilise haavandi (PH) kirurgia Tartus ja üldse Eestis alates esimesest maoresektsioonist kuni magu säilitavate operatsioonideni tänapäeval on läbi teinud kõik arenguetapid, lähtudes oma aja teadmistest ja oskustest. See areng on toimunud ca 115 aasta vältel, kuid mõningase ajalise nihkega võrreldes maailma juhtivate keskustega. Samas on ravitulemused pidevalt paranenud ja on tänapäeval heade, maailmas aktsepteeritavate kirurgilise ravi lähi- ja kaugtulemustega. Kindlasti on seda arengut kuni tänaseni soodustanud järjepidevus ja järjekindlus nii praktilises kui ka teaduslikus suhtumises...

Sääreluu pikisuunaline väsimusmurd

Tarvo Sillat & Madis Rahu
Sääreluu stressmurrud on sportlastel suhteliselt sage ülekoormusega kaasnev probleem. Tavaliselt tekib selline murd risti sääreluu pikiteljega. Kirjeldatud haigusjuhu puhul oli tegemist harvemini esineva pikisuunalise stressmurruga, mis võib kliiniliselt olla aladiagnoositud. Röntgeniülesvõtetel võib selline murd mitte esile tulla või jääda kergesti märkamata, mistõttu tuleks kasutada lisaks kas kompuutertomograafilist või magnetresonantstomograafilist uuringut. Viimasega on võimalik visualiseerida ka murrule eelnevaid muutusi (nn stressreaktsiooni) nii luuüdis kui ka periostis ja endostis. Eesti Arst 2017; 96(6):344–348

Hepatoblastoom

Helen Alanurm
Eesti Arst 2017; 96(6):349–350

Rein Otsason – teadlane, poliitik, pankur (Sulev Mäeltsemees)

Sulev Mäeltsemees
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 1 (2017): Problems of the national regional policy. Probleme der staatlichen Regionalpolitik. Riigi regionaalpoliitika probleemid

Conference in Sochi in Russia

Matti Raudjärv
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 1 (2017): Problems of the national regional policy. Probleme der staatlichen Regionalpolitik. Riigi regionaalpoliitika probleemid

Balti riikide ja Venemaa vahelised kaubandussuhted: rajasõltuvus või majanduslik ratsionaalsus?

Raul Markus & Viljar Veebel
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 1 (2017): Problems of the national regional policy. Probleme der staatlichen Regionalpolitik. Riigi regionaalpoliitika probleemid

Prof. Sulev Mäeltsemehe teaduspublikatsioonid. Scientific publications of Prof. Sulev Mäeltsemees

Matti Raudjärv
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 1 (2017): Problems of the national regional policy. Probleme der staatlichen Regionalpolitik. Riigi regionaalpoliitika probleemid

Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 22 No 2 (2014)

Euroopa Liidu pangandusliit. Sissejuhatavaid mõtteid hetkeolukorrast Bankenunion innerhalb der EU. Gedanken zur gegenwärtigen Situation EU Banking Union. Introductory thoughts on the current situation Municipal Competition for Inhabitants under Population Decrease. Zusammenfassung: Kommunale Konkurrenz um Einwohner bei Bevölkerungsrückgang Improving conditions for transferring family enterprises in Estonia. Pereettevõtte üleandmise võimalustest Eestis Impact of the changing European Union regulations on Estonian accounting policies. Euroopa finantsaruandluse muudatuste sobivus Eestis The dilemma of environmental taxation – case study of Estonia....

Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 19 No 1 (2011)

Eesti ja Euroopa valuutaliit Estland und die Europäische Währungsunion Estonia and the European Monetary Union Realwirtschaft und Liquidität Tax benefits for individuals and extent of their use in Estonia during 2007-2009 Wirtschaftliche Hindernisse für den Beitritt der Tschechischen Republik zur Eurozone. Economic barriers of the Czech Republic’s euro-area accession The role of family business in Estonian economy. Pereettevõtte rollist Eesti majanduses Economic and legal aspects of the patent litigation in the European Union: developments and...

Uus teadusdoktor Donvina Vaitkeviciute

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2016; 95(11):744

Neurokirurg kaunite kunstide maailmas: Kahro Tall

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2016; 95(11):751

Uus teadusdoktor Kaja-Triin Laisaar

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2016; 95(8):557

Uus teadusdoktor Andrei Šamarin

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2016; 95(9):615

Registration Year

  • 2017
    295

Resource Types

  • Text
    295