295 Works
Insuldi käsitlus Eestis: hetkeseis ja suundumused
Janika Kõrv, Katrin Gross-Paju, Sulev Haldre, Helle Jaakmees, Andrus Kreis, Silja Kullamaa, Aive Liigant, Siiri-Merike Lüüs, Pille Taba & Anne Õunapuu
Eesti Haigekassa tellitud insuldiauditi eesmärgiks oli analüüsida Eestis teostatud insuldiravi vastavust insuldi Eesti ravijuhendile, anda hinnang haiguslugude vormistusele ja võrrelda saadud tulemusi eelmise auditeeritud perioodiga (2002–2003). Eesti L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi (ENNS) eksperdid hindasid 400 insuldihaige haiguslugu 17 statsionaarsest raviasutusest ühtse protokolli alusel. Selgus, et ravijuhendit järgiti ja insuldi käsitlus oli parem haiglates, kus patsiente ravivad neuroloogid. Probleemiks oli ebaselgete või valede diagnooside suur osakaal üldvalimis, vajakajäämised tegevuse dokumenteerimisel ning diagnooside vormistamisel....
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ohutu kasutamine
Alar Irs, Riina Salupere & Väino Sinisalu
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid on laialdaselt kasutatav ravimite rühm. Nad on tõhusad valuvaigistid, samuti palavikku alandava ja põletikuvastase toimega, samas ei ole nende kasutamine mitmesuguste sagedasti ette tulevate kõrvaltoimete tõttu alati ohutu. Sagedamini esinevad seedetrakti- ja kardiovaskulaarkõrvaltoimed. Mittesteroidsed põletikuvastaseid ravimeid tuleb ordineerida kindlatel näidustustel, võimalikult väikestes annustes ja võimalikult lühikese aja jooksul. Regulaarselt tuleb hinnata nende jätkuva väljakirjutamise vajalikkust ja võimalust vähendada ravimi annust.
Eesti Arst 2010; 89(6):417−422
Kvaliteet erakorralise meditsiini tulipunktis
Andres Soosaar
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) IV erakorralise meditsiini kevadkonverents toimus sel aastal 30. aprillil Radisson Blu Hotel’i konverentsikeskuses. Huvi selle konverentsi vastu on korraldajate sõnul iga aastaga kasvanud ning seekord osales üritusel juba ligikaudu 350 meedikut Eestimaa eri paigust.
Eesti Arst 2010; 89(5):367−368
Eesti 2007. aasta tervisestatistikast
Kuulo Kutsar
Tervise Arengu Instituudi värske statistikakogumik „Tervisestatistika Eestis ja Euroopas 2007” on igati kiiduväärne samm meie väga hõredavõitu tervisestatistika maastikul.
Eesti Arst 2010; 89(4):238−240
Eesti esimene spetsialiseeritud gastroenteroloogia osakond Erikal
Heidi-Ingrid Maaroos
Esimene spetsialiseeritud gastroenteroloogia haigla loodi 1967. aastal Tartu linna piiril Erikal, kus see töötas kuni 1972. aasta lõpuni. Haigla oli gastrointestinaalsete haiguste diagnoosimise ja ravi baasiks kogu Eestile, samuti pandi seal alus Tartu Ülikooli gastroenteroloogia-teadusuuringutele. Kasutusele võeti mitmeid tolle aja kohta innovatiivseid seedetraktiga seotud haiguste diagnoosimismeetodeid, eriti malabsorptsiooni uuringud. Haiglast alguse saanud tegevus andis olulise tõuke kogu gastroenteroloogia edasisele arengule Eestis.
Eesti Arst 2010; 89(4):274−280
Kroonilise C-hepatiidi haigete viirusevastase ravi tulemused
Vadim Brjalin, Riina Salupere, Tatjana Tallo, Ljudmilla Priimägi & Valentina Tefanova
Uuringu eesmärgiks oli analüüsida kroonilise C-hepatiidi haigeil viirusevastase ravi tõhusust ning uurida viirusevastase ravi efektiivsusele mõjuvaid tegureid. Uuringus osales 83 patsienti (51 meest ja 32 naist) Lääne-Tallinna Keskhaiglast. Selgus, et Chepatiidi viiruse genotüüp ja kogus ning patsiendi vanus ja fibroosi raskusaste maksakoes mõjutavad ravitulemust. Kõige raskemini alluvad ravile 1. genotüübiga patsiendid, tunduvalt paremad viirusevastase ravi tulemused olid 2. ja 3. genotüübiga patsientidel. Viirusevastase ravi ajal esinevate kõrvaltoimete tõttu on 24–48 nädalat kestev ravi väljakutseks nii...
Pandeemilisest gripist, vaktsineerimisest ja arsti vabast valikust
Väino Sinisalu & Matti Maimets
2009. aasta pandeemiline gripp (AH1N1), alanud aprillis-mais USAs Californias ja Mehhikos, levis plahvatuslikult üle maailma.
Eesti Arst 2010; 89(2):81−82
Kas riik on, arvestades rahvaarvu, tervishoiuteenuseid ja -töötajaid ning raha, suutnud kujundada optimaalse ja jätkusuutliku haiglavõrgu?
Meelis Peerna, Siiri Suits & Raina Loom
Riigikontroll uuris lõppenud auditis „Haiglavõrgu jätkusuutlikkus“, kuidas on alates praeguse haiglavõrgu tekkimisest muutunud patsientide, arstide ja raha liikumine ning kas kujundatud haiglavõrk on kooskõlas „Eesti haiglavõrgu arengukavaga 2002“ (HVA). Selgus, et haiglavõrgu arengukavas ette nähtud aktiivravi haiglavõrk on liiga suur ning jätkusuutmatu, sest kõigile haiglatele ei jätku tulevikus patsiente, kvalifitseeritud arste ega raha haiglate korrastamiseks.
Eesti Arst 2010; 89(2):139−147
Asjatud visiidid arstile?
Väino Sinisalu
Eesti Arst 2011; 90(6):262
Maris Jesse: Tervisepoliitika eesmärgid peavad olema pikaajalised ja tegevus nende saavutamiseks järjepidev
Siim Nahkur
Eesti Arst 2011; 90(5):210–212
Elundidoonorlus ja -siirdamine Eestis
Virge Pall & Mart Einasto
Eesti Arst 2011; 90(5):213–214
Prooviuuring alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise metoodika hindamiseks Eesti perearstisüsteemis
Iisi Saame, Natalja Gluškova, Karl Viilmann & Ruth Kalda
Taust ja eesmärk. Alkoholi tarvitamisest tingitud tervisehäirete ennetamisel on oluline alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja patsientide nõustamine. Uuringu eesmärgiks oli hinnata alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise iseärasusi ja sobilikkust Eesti perearstisüsteemis, samuti vastavate koolituste ning juhend- ja infomaterjalide vajalikkust.
Meetodid. 265 patsiendist uuritavat vanuses 18–64 aastat vastasid Eesti kuues perearstikeskuses AUDITi küsimustele. Lähtudes testi tulemusest, informeeriti või nõustati patsiente. Osalenud 8 perearsti ja 7 pereõe hinnangud teostatud tegevuste kohta koguti küsimustiku ning struktureeritud rühmatöö...
Peptilise haavandi kirurgiline ravi Zoege von Manteuffelist kuni tänapäevani Tartus
Ants Peetsalu
Peptilise haavandi (PH) kirurgia Tartus ja üldse Eestis alates esimesest maoresektsioonist kuni magu säilitavate operatsioonideni tänapäeval on läbi teinud kõik arenguetapid, lähtudes oma aja teadmistest ja oskustest. See areng on toimunud ca 115 aasta vältel, kuid mõningase ajalise nihkega võrreldes maailma juhtivate keskustega. Samas on ravitulemused pidevalt paranenud ja on tänapäeval heade, maailmas aktsepteeritavate kirurgilise ravi lähi- ja kaugtulemustega. Kindlasti on seda arengut kuni tänaseni soodustanud järjepidevus ja järjekindlus nii praktilises kui ka teaduslikus suhtumises...
Sääreluu pikisuunaline väsimusmurd
Tarvo Sillat & Madis Rahu
Sääreluu stressmurrud on sportlastel suhteliselt sage ülekoormusega kaasnev probleem. Tavaliselt tekib selline murd risti sääreluu pikiteljega. Kirjeldatud haigusjuhu puhul oli tegemist harvemini esineva pikisuunalise stressmurruga, mis võib kliiniliselt olla aladiagnoositud. Röntgeniülesvõtetel võib selline murd mitte esile tulla või jääda kergesti märkamata, mistõttu tuleks kasutada lisaks kas kompuutertomograafilist või magnetresonantstomograafilist uuringut. Viimasega on võimalik visualiseerida ka murrule eelnevaid muutusi (nn stressreaktsiooni) nii luuüdis kui ka periostis ja endostis.
Eesti Arst 2017; 96(6):344–348
Hepatoblastoom
Helen Alanurm
Eesti Arst 2017; 96(6):349–350
Rein Otsason – teadlane, poliitik, pankur (Sulev Mäeltsemees)
Sulev Mäeltsemees
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 1 (2017): Problems of the national regional policy. Probleme der staatlichen Regionalpolitik. Riigi regionaalpoliitika probleemid
Conference in Sochi in Russia
Matti Raudjärv
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 1 (2017): Problems of the national regional policy. Probleme der staatlichen Regionalpolitik. Riigi regionaalpoliitika probleemid
Balti riikide ja Venemaa vahelised kaubandussuhted: rajasõltuvus või majanduslik ratsionaalsus?
Raul Markus & Viljar Veebel
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 1 (2017): Problems of the national regional policy. Probleme der staatlichen Regionalpolitik. Riigi regionaalpoliitika probleemid
Prof. Sulev Mäeltsemehe teaduspublikatsioonid. Scientific publications of Prof. Sulev Mäeltsemees
Matti Raudjärv
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 1 (2017): Problems of the national regional policy. Probleme der staatlichen Regionalpolitik. Riigi regionaalpoliitika probleemid
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 22 No 2 (2014)
Euroopa Liidu pangandusliit. Sissejuhatavaid mõtteid hetkeolukorrast
Bankenunion innerhalb der EU. Gedanken zur gegenwärtigen Situation
EU Banking Union. Introductory thoughts on the current situation
Municipal Competition for Inhabitants under Population Decrease. Zusammenfassung: Kommunale Konkurrenz um Einwohner bei Bevölkerungsrückgang
Improving conditions for transferring family enterprises in Estonia. Pereettevõtte üleandmise võimalustest Eestis
Impact of the changing European Union regulations on Estonian accounting policies. Euroopa finantsaruandluse muudatuste sobivus Eestis
The dilemma of environmental taxation – case study of Estonia....
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 19 No 1 (2011)
Eesti ja Euroopa valuutaliit
Estland und die Europäische Währungsunion
Estonia and the European Monetary Union
Realwirtschaft und Liquidität
Tax benefits for individuals and extent of their use in Estonia during 2007-2009
Wirtschaftliche Hindernisse für den Beitritt der Tschechischen Republik zur Eurozone. Economic barriers of the Czech Republic’s euro-area accession
The role of family business in Estonian economy. Pereettevõtte rollist Eesti majanduses
Economic and legal aspects of the patent litigation in the European Union: developments and...
Uus teadusdoktor Donvina Vaitkeviciute
Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2016; 95(11):744
Neurokirurg kaunite kunstide maailmas: Kahro Tall
Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2016; 95(11):751
Uus teadusdoktor Kaja-Triin Laisaar
Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2016; 95(8):557
Uus teadusdoktor Andrei Šamarin
Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2016; 95(9):615