187 Works

For the twenty-fifth year, scientific conference and research publications on economic policy

Matti Raudjärv
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25 No 2 (2017): Presidency of the Estonian EU Council July-December 2017

Niedrigzinspolitik und Quantitative Easing der Europäischen Zentralbank (EZB) unter Beachtung europäischer Staatsverschuldung

Wolfgang Eibner
In the article the following 2 theses are examined fact-based: 1. „Many countries have a so high public debt that a return to a higher leading interest of the European Central Bank (ECB) is not possible any more.“ 2. „If it comes to a clear interest increase, heavy real-economic frictions or even the insolvency of various countries can be prevented only by a partial debt relief.“ In the analysis are shown the magnitude of the...

Võrgustike mõjud palgatulude osakaalule. Sissejuhatavaid mõtteid hetkeolukorrast.

Manfred O.E. Hennies & Matti Raudjärv
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25 No 2 (2017): Presidency of the Estonian EU Council July-December 2017

Netzwerkeffekte auf Lohnquoten. Gedanken zur gegenwärtigen Situation

Manfred O.E. Hennies & Matti Raudjärv
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 2 (2017): Presidency of the Estonian EU Council July-December 2017

New Protectionism, Sanctions and EU Disintegration: Challenges for Baltic Trade

Claus Friedrich Laaser & Klaus Schrader
Against the backdrop of the Estonian Presidency of the Council of the European Union in the second half of 2017 the authors propose to focus the political agenda on the threats to free trade which emerged by the protectionist views of the Trump government, the imminent weakening of the EU Common Market in course of the Brexit and the still lingering conflict with Russia which is accompanied by trade sanctions. The authors show how far...

Aufkeimender Protektionismus, Sanktionen und Brexit: Herausforderungen für den baltischen Außenhandel

Claus Friedrich Laaser & Klaus Schrader
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 2 (2017): Presidency of the Estonian EU Council July-December 2017

XXV rahvusvaheline majanduspoliitika teaduskonverents, viiendat korda Jänedal

Matti Raudjärv
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 2 (2017): Presidency of the Estonian EU Council July-December 2017

Die XXV. internationale Wissenschaftskonferenz für Wirtchaftspolitik, das fünfte Mal in Jäneda / XXV international scientific conference on economic policy, for the fifth year at Jäneda

Matti Raudjärv
Estonian Discussions on Economic Policy, Vol 25, No 2 (2017): Presidency of the Estonian EU Council July-December 2017

Temporaalluu murd ja kuulmiskadu

Karol Kocys
Eesti Arst 2017; 96(11):679–681

Vöötohatis

Liis Puis
Herpesvaricellae-zoster virus (VZV) on alfaherpesviiruste hulka kuuluv kaheahelaline DNA-viirus, mis põhjustab inimestel primaarinfektsioonina tuulerõugeid (varicella) ja sekundaarse infektsioonina vöötohatist (herpes zoster). Artiklis on antud ülevaade vöötohatise etiopatogeneesist, kliinilisest pildist, diagnoosimisest, tüsistustest, ravist ning ennetusest. Artiklis on välja toodud just need aspektid, mis võiksid olla olulisemad kliiniliselt töötavale arstile. Eesti Arst 2017; 96(7):406–410

Arstide läbipõlemine – enamat tähelepanu vääriv probleem

Väino Sinisalu
Eesti Arst 2017; 96(8):486–487

Basilaararteri tromboos 42aastasel mehel. Haigusjuhu kirjeldus

Kateriine Orav, Riina Vibo & Janika Kõrv
42aastane mees haigestus ägedalt teadvushäire, sügava parempoolse hemipareesi ja totaalse vasaku silmaliigutajanärvi halvatusega. Kompuutertomograafiline (KT) natiivuuring peaajust oli ägeda haigusliku leiuta. KT-angiograafilisel uuringul visualiseerus basilaararteris ja vasaku vertebraalarteri algusosas täitumisdefekt – tromb. Kliiniliselt ja radioloogiliselt oli tegemist ajutüveinfarktiga basilaararteri tromboosi tõttu, mis ilma ravita on potentsiaalselt eluohtlik haigus. Raviks tehti patsiendile intravenoosne trombolüüs alteplaasiga ja trombektoomia ning verevool sulgunud arterites taastus. Järgnevatel päevadel patsiendi neuroloogiline koldeleid taandus täielikult. Vaatamata põhjalikele uuringutele jäi insuldi etioloogia ebaselgeks...

Insuldiõdede roll ja selle kujunemine Eestis

Anneli Jaska & Triinu Kurvits
Eesti Arst 2017; 96(9):558–559

Ägeda kalkuloosse koletsüstiidi harva esinev tüsistus

Merli Ilves
Eesti Arst 2017; 96(10):615–617

Tervishoid ja keskkond: ravimijäägid

Juhan Ruut
Eesti Arst 2017; 96(10):620–624

Solidaarse ravikindlustuse roll kolme arsti vaates

Eli Lilles
Eesti Arst 2017; 96(11):643–648

Tamás Evetovits: patsiendid vajavad paremat kaitset ravimi- ja hambaravikulude vastu

Eli Lilles & Liis Ilves
Eesti Arst 2017; 96(11):649–650

Raport: onkoloogilises ravis on piiratud ressurssidega saavutatud häid tulemusi

Eli Lilles
Eesti Arst 2017; 96(11):651–654

Mootorsõidukite kokkupõrked jalakäijatega Eestis: regionaalhaiglate 116 ravijuhu ning kohtuarstliku lahangu analüüs

Sten Saar, Merilin Laars, Katrina Graumann, Marika Väli, Mari-Liis Ilmoja, Andrus Remmelgas, Urmas Lepner, Joel Starkopf & Peep Talving
Taust ja eesmärgid. Vigastussurmade osakaal Eestis on Euroopa Liidu üks suuremaid. Liiklussurmadel on selles arvestatav osa. Uuringu eesmärk on analüüsida liikluses vigastatud jalakäijate andmeid, vigastuste profiili, käsitlust ja vigastustejärgset suremust. Metoodika. Retrospektiivne analüüs jalakäijana mootorsõidukiõnnetusse sattunud ja regionaalhaiglatesse hospitaliseeritud patsientide ravijuhtudest ning kohtuarstlikes ekspertiisikeskustes lahatud surnukehadest ajavahemikul 01.01.2015–31.12.2015. Uuringu valimisse kuulunud isikute haigestumise ja surma välispõhjused olid dokumenteeritud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) diagnoosikoodidega V02–V09 (sõidukiõnnetuses vigastatud jalakäija). Lisaks valimi üldandmetele dokumenteeriti vigastuste profiil,...

Ajast, kelladest ja nende üleskeeramisest

Ülla Linnamägi
Eesti Arst 2017; 96(11):635

Günekoloogia. Viljakuse säilitamise võimalused fertiilses eas naistel

Kai Haldre
Eesti Arst 2018; 97(1):42–44

Kroonika. Detsember 2017

Eesti Arsti Toimetus
Eesti Arst 2018; 97(1):56

Meditsiiniõiguslik tagasivaade 2017. aastale − vaktsineerimist soodustavad meetmed

Maret Kruus & Ants Nõmper
Eesti Arst 2018; 97(3):166–169

RAAMATU TUTVUSTUS: Meditsiini ajalugu

Väino Sinisalu
Eesti Arst 2018; 97(3):156

Kroonilise migreeni diagnostika ja ravi

Viktor Brin, Kati Toom & Mark Braschinsky
Kroonilise migreeni all kannatab 2–4% üldrahvastikust. Igal aastal muutub 2,5% episoodilise migreeni patsiendi migreen krooniliseks. Haigust diagnoositakse juhul, kui peavalu esineb 3 kuu vältel 15 või enamal päeval kuus, millest 8 päeval vastab peavalu migreeni kriteeriumidele. Migreeni krooniliseks muutumise riskitegurid on geneetiline eelsoodumus, naissugu, valuvaigistite liigne tarvitamine, valuga veedetud tundide arv, rasvumus, komorbiidsed valuhäired (näiteks krooniline alaseljavalu, fibromüalgia), neuropsühhiaatriline komorbiidsus (eeskätt ärevus ja depressioon), pea- ja kaelatrauma anamneesis, vähene füüsiline aktiivsus, madalam sotsiaal-majanduslik ja hariduslik...

Registration Year

  • 2018
    187

Resource Types

  • Text
    187